Annely Köster: kunstihariduse kasu ühiskonnale ilmneb väljaspool kunsti

Plekktrummi saatekülaliseks oli kunstipedagoog ja koolinoorte kunsti triennaali Eksperimenta! korraldaja Annely Köster, kellega vesteldi noorte positsioonist kunstis ning kunsti ja majanduse suhetest
Annely Köster rääkis, et on oluline korraldada just noortele suunatud kunstinäitusi: “See on meie kunsti ja kultuuri järelkasvu küsimus ja see on meie kunsti jätkusuutlikkuse küsimus. Kust tulevad muidu uued loojad ja uus kompetentne publik? Kui näituse esinejad on väga noored, tähendab see, et ka publik, kes seda vaatama tuleb, on noorem. Kunstiõpetaja pilguga vaadates julgen ma arvata, et see aitab noortel saada kinnitust sellele, kas sa võiksid olla selles valdkonnas tegija täna ja homme. See on see iga, kus noored otsivad tõde, enda ja maailma kohta,” rääkis ta.
Rahvusvahelisel Eksperimenta! triennaalil on eksponeeritud kümnest erinevast riigist pärit 14-21 aastase noore kunstniku loomingut. Kösteri sõnul erineb see tavapärastest Kunstihoone näitustest: “Tahtmata liiga teha noortele ega päriskunstnikele – seda on vaatajal palju lihtsam vaadata. Noored on väga otsekohesed, olen kindel, et iga külastaja leiab vähemalt paar tööd, mis teda kõnetavad. Siin ei ole nii palju mängimist keeruliste diskursustega, ei ole nii palju tagasivaatamist kunstiajalukku ja suhtelisust. Need tööd on palju otsesemad.”
Seekord on Eksperimenta! üldteemaks “Kunst ja majandus”. Köster selgitas, et teemapüstitus on tulnud noortelt endilt, kes huvituvad ühiskondlikest teemadest ja sellest, milline majanduskeskkond neid tulevikus ees ootab. Kösteri sõnul oluline ka kunstihariduse juures pöörata tähelepanu sellele, et noortel tekiks arusaam kunsti turundamisest: “Oleks äärmuselt vastutustundetu luua õpilastes illusioon, et kõik ongi väga lihtne ja nende ideed on igale poole teretulnud, et nemad ainult loogu ja kõik muu hakkab iseenesest juhtuma. Oskus arvestada ümbritseva keskkonna ja vohava projektimajandusega on väga oluline ja et osataks oma ideid ka müüa. “
Samas ei saa kunsti paigutada teiste valdkondade majandusliku seaduspärasuse alla. “Kui püüda sõnastada kunsti ja majanduse suhet, siis ma pean tunnistama, et turumajanduslikud seaduspärasused kunsti, kultuuri ja ka teaduse vallas hästi ei toimi. Eelkõige selle pärast, et nendes valdkondades ontootmisprotsess väga pikk – alates hetkest kui loojal tekib idee kuni selle realiseerimiseni ja siis sellest akumuleerub aastate või aastakümnete jooksul avalik hüve. See protsess võib olla pikem kui inimese eluiga. Me jõuame välja selleni, et me ei saa seda majanduse ja tootmise seaduspärasuse järgi käsitleda, sest see ületab eelarveaasta ja isegi keskmise arengukava ajalise pikkuse,” selgitas ta.
Ka kunstihariduse väärtust ei ole võimalik majanduslikus mõttes mõõta. “See, mida noored õpivad ja omandavad, seda pole võimalik rahas mõõta, sellele ei ole võimalik panna hinnasilti külge. Järjest enam räägitakse hariduses, et teadmiste hulk kasvab iga päevaga nii kiiresti, et seda kõike ära õppida ei olegi võimalik. Seda olulisemaks muutub see, et sa oskad nende teadmistega midagi peale hakata, et sa oskad neid kriitiliselt analüüsida ja loovalt interpreteerida – sama, millega tegeleb kunst. Ka kunstihariduse kasulikkus ühiskonnale ilmneb hoopis kunstist väljaspoolseid radu pidi,” rääkis ta.
Kösteri sõnul võiks ühenduslüli kunsti ja majanduse vahel seisneda just hariduses: “Just läbi loovuse arendamise ja läbi selle, et me ei käsitleks loovust ja loovaid inimesi kui mingeid poolhulle värvidega mürajaid. Kui me käsitleksime loovust kui suhtumist ellu, kui alusväärtust, mis aitab vastata küsimusele, kuidas me toimime, kuidas me vaatame ettetulevaid probleeme ja kas need on sütitavad võimalused või midagi, mis meid pidurdavad. Teiseks, võib-olla me ei tohiks püüda kõike muuta, ka kultuuri valdkonda tuleb sisse palju majanduse ja ühiskonna mõõdetavust ja see pole kultuuri puhul hea. Siin on nii palju irratsionaalset ja sellist, mis ulatub nii pikkade aastate taha, et me ei saa seda lühiperspektiivis mõõta. Samas kunst saab majandusse panustada läbi ootamatute vaatenurkade ja loova hoiaku.”
Eksperimenta! triennaali näitused on alates 21. oktoobrist kuni 3. detsembrini avatud Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis, Kunstiakadeemia galeriis, Fotomuuseumis ja SOKOS hotell Tallinna konverentsikeskuses.
Toimetaja: Marit Valk/Helen Eelrand
Allikas: "Plekktrumm"