Annely Köster: kunstihariduse kasu ühiskonnale ilmneb väljaspool kunsti ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli kunstipedagoog ja koolinoorte kunsti triennaali Eksperimenta! korraldaja Annely Köster, kellega vesteldi noorte positsioonist kunstis ning kunsti ja majanduse suhetest

Annely Köster rääkis, et on oluline korraldada just noortele suunatud kunstinäitusi: “See on meie kunsti ja kultuuri järelkasvu küsimus ja see on meie kunsti jätkusuutlikkuse küsimus. Kust tulevad muidu uued loojad ja uus kompetentne publik? Kui näituse esinejad on väga noored, tähendab see, et ka publik, kes seda vaatama tuleb, on noorem. Kunstiõpetaja pilguga vaadates julgen ma arvata, et see aitab noortel saada kinnitust sellele, kas sa võiksid olla selles valdkonnas tegija täna ja homme. See on see iga, kus noored otsivad tõde, enda ja maailma kohta,” rääkis ta.

Rahvusvahelisel Eksperimenta! triennaalil on eksponeeritud kümnest erinevast riigist pärit 14-21 aastase noore kunstniku loomingut. Kösteri sõnul erineb see tavapärastest Kunstihoone näitustest: “Tahtmata liiga teha noortele ega päriskunstnikele – seda on vaatajal palju lihtsam vaadata. Noored on väga otsekohesed, olen kindel, et iga külastaja leiab vähemalt paar tööd, mis teda kõnetavad. Siin ei ole nii palju mängimist keeruliste diskursustega, ei ole nii palju tagasivaatamist kunstiajalukku ja suhtelisust. Need tööd on palju otsesemad.”

Seekord on Eksperimenta! üldteemaks “Kunst ja majandus”. Köster selgitas, et teemapüstitus on tulnud noortelt endilt, kes huvituvad ühiskondlikest teemadest ja sellest, milline majanduskeskkond neid tulevikus ees ootab. Kösteri sõnul oluline ka kunstihariduse juures pöörata tähelepanu sellele, et noortel tekiks arusaam kunsti turundamisest: “Oleks äärmuselt vastutustundetu luua õpilastes illusioon, et kõik ongi väga lihtne ja nende ideed on igale poole teretulnud, et nemad ainult loogu ja kõik muu hakkab iseenesest juhtuma. Oskus arvestada ümbritseva keskkonna ja vohava projektimajandusega on väga oluline ja et osataks oma ideid ka müüa. “

Samas ei saa kunsti paigutada teiste valdkondade majandusliku seaduspärasuse alla. “Kui püüda sõnastada kunsti ja majanduse suhet, siis ma pean tunnistama, et turumajanduslikud seaduspärasused kunsti, kultuuri ja ka teaduse vallas hästi ei toimi. Eelkõige selle pärast, et nendes valdkondades ontootmisprotsess väga pikk – alates hetkest kui loojal tekib idee kuni selle realiseerimiseni ja siis sellest akumuleerub aastate või aastakümnete jooksul avalik hüve. See protsess võib olla pikem kui inimese eluiga. Me jõuame välja selleni, et me ei saa seda majanduse ja tootmise seaduspärasuse järgi käsitleda, sest see ületab eelarveaasta ja isegi keskmise arengukava ajalise pikkuse,” selgitas ta.

Ka kunstihariduse väärtust ei ole võimalik majanduslikus mõttes mõõta. “See, mida noored õpivad ja omandavad, seda pole võimalik rahas mõõta, sellele ei ole võimalik panna hinnasilti külge. Järjest enam räägitakse hariduses, et teadmiste hulk kasvab iga päevaga nii kiiresti, et seda kõike ära õppida ei olegi võimalik. Seda olulisemaks muutub see, et sa oskad nende teadmistega midagi peale hakata, et sa oskad neid kriitiliselt analüüsida ja loovalt interpreteerida – sama, millega tegeleb kunst. Ka kunstihariduse kasulikkus ühiskonnale ilmneb hoopis kunstist väljaspoolseid radu pidi,” rääkis ta.

Kösteri sõnul võiks ühenduslüli kunsti ja majanduse vahel seisneda just hariduses: “Just läbi loovuse arendamise ja läbi selle, et me ei käsitleks loovust ja loovaid inimesi kui mingeid poolhulle värvidega mürajaid. Kui me käsitleksime loovust kui suhtumist ellu, kui alusväärtust, mis aitab vastata küsimusele, kuidas me toimime, kuidas me vaatame ettetulevaid probleeme ja kas need on sütitavad võimalused või midagi, mis meid pidurdavad. Teiseks, võib-olla me ei tohiks püüda kõike muuta, ka kultuuri valdkonda tuleb sisse palju majanduse ja ühiskonna mõõdetavust ja see pole kultuuri puhul hea. Siin on nii palju irratsionaalset ja sellist, mis ulatub nii pikkade aastate taha, et me ei saa seda lühiperspektiivis mõõta. Samas kunst saab majandusse panustada läbi ootamatute vaatenurkade ja loova hoiaku.”

Eksperimenta! triennaali näitused on alates 21. oktoobrist kuni 3. detsembrini avatud Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis, Kunstiakadeemia galeriis, Fotomuuseumis ja SOKOS hotell Tallinna konverentsikeskuses.

Toimetaja: Marit Valk/Helen Eelrand

Allikas: "Plekktrumm"



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: