Elletuse uus ilme ({{commentsTotal}})

Elletuse
Elletuse Autor/allikas: Ajakiri Muusika

Kitarrist Paul Danieli juhitud ansambel Elletuse (alguses Helletused) on tegutsenud pikka aega, ehkki katkendlikult ja aina muteeruva-roteeruva koosseisuga.

Seitsmeliikmelist kollektiivi pidevalt töös hoida ja “maha müüa” ongi Eestis võimatu. Meil on jazzis, aga ka muus kitsama sihtgrupiga muusikas ülekaalus “projektid” – kolm proovi, kolm kontserti ja kõik. Kui hästi läheb, on proove ja kontserte rohkem, aga püsiva koosseisuga pidevalt tegutsev ansambel võrdub Eestis utoopiaga. See on võimalik vaid kõrtsides ja klubides esineva “igamehemaitsele” vastava bändi puhul.

Elletuse on enam kui dekaadi pikkuse tegutsemisaja jooksul hoidnud fookuses Eesti regilaulu, mida Paul Daniel on arranžeerinud väga vaheldusrikka värvipaleti ja tekstuuridega, suunates vanu viise (etno)jazzi voolusängi. Elletuse teine plaat “Laul jookseb ehenna” on selle otsast lõpuni vaimustav kinnitus.

Nüüd on väljas kolmas plaat “Ilu sõitis jõge pidi”, mida esitleti 15. oktoobril kontserdil Kumus. Osaliselt jätkab Elletuse vanal rajal ja see pool plaadi materjalist, mis tugineb rahvaviisile (sealhulgas vaimulikele rahvalauludele) oli kontserdi mõjuvam osa. Teise poole moodustas Danieli omalooming, tekstide autoriks Kristiina Ehin (kes siis veel). Kontserdi avalugudes jäi mulle kõrva mõneti stevereichiliku faasivahetusega ja ühes loos ka afromuusika elementidega materjal, sellele järgnes aga mitu pala, kus tõusis pinnale Eesti moodi proge ja rockooperile omane pateetika, viimast markeerimas Lauri Saatpalu esitatud sõnaline “kuuldemäng”.

Maitseasi muidugi, aga mind need lood ei vaimustanud, pannes mõtlema, et vähemasti Elletuse kontekstis jääb helilooja Daniel arranžeerija Danielile alla. Regilaul on lihtne, kuid selle lihtne ilu sõidutabki heliloojaid oma jõge pidi, olgu tegemist Kreegi, Tormise või Kõrvitsaga.

Elletuse uues koosseisus astusid Paul Danieli kõrval lavale Joel-Rasmus Remmel klaveril, Peedu Kass bassil ning Ramuel Tafenau ja Aleksandra Kremenetski trummidel. Laulsid Liisi Koikson ja Liina Saar, külalisena käis laval ka saksofonist Raul Sööt. Kahe trummari kasutamine oli hea leid, see lisas kõlapilti rikastavaid detaile. Kontsert uue kavaga on kogetud, jääb üle kuulata sama muusikat ka plaadilt, ootuses-lootuses, et salvestus tõstab Elletuse helikangas esile lõimed, mis kontserdil ehk märkamata jäid.

Ilmunud ajakirja Muusika novembrinumbris

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: ajakiri Muusika



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: