Arheoloog Jaak Mälli sõnul võib öelda, et võti linnuse arhitektuuriansambli uurimiseks on kätte saadud, sest 17. sajandi plaanid kattusid tööde käigus leituga, vahendas "Aktuaalne Kaamera".

„Kaevamised näitavad praegu, et 17. sajandi dokumentide andmeid võib usaldada – kust me Musta saali kaevasime, sealt me saimegi kätte Musta saali vundamendid ja kõik muu,“ kinnitas Mäll.

Ühtlasi pandi tähele, et 1664. aasta kirjelduses mainiti keset linnuseruume asuvat käimlat, millest tekkis idee, et äkki kasutati keskaegse vahi- või kellatorni šahti väljakäiguna. See oletus on ka nüüd täies ulatuses kinnitust leidnud.

Käimlast tuli välja palju toidu- ja jooginõusid ning ebaharilikult suur hulk klaasi. Samuti leiti palju looma-, linnu ja kalaluid.

„Toitumisharjumuste uurijad, paleobioloogid on materjali vastu juba suurt huvi tundnud ja andnud sisse oma tellimused, milliseid proove nad sealt tahavad,“ ütles Mäll.

Ta lisas, et siiani uuritud alal on Rootsi aja mõju väga tuntav. Arvestada tuleb, et keskaegne linnus sai Liivi sõjas kõvasti kannatada.

„Praegu on kindlaks tehtud välismüüri keskaegne osa on ja idatiiva ulatus keskajal. Loodame, et kevadised uuringud võimaldavad neid asju täpsustada,“ arvas ta..

Linnusemuuseumi ehitustööde raames jätkuvad järgmisel aastal Haapsalus piiskopilinnuse arheoloogilised kaevamised.