Haapsalu piiskopilinnus paljastas hulga väärtuslikku materjali ({{commentsTotal}})

Haapsalu piiskopilinnuse pealinnuse arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele arvukalt 17. sajandi tarbeesemeid. Ühtlasti leiti kinnitust Rootsi ajast pärinevatel plaanidel tähistatud ehitusinfole.

Arheoloog Jaak Mälli sõnul võib öelda, et võti linnuse arhitektuuriansambli uurimiseks on kätte saadud, sest 17. sajandi plaanid kattusid tööde käigus leituga, vahendas "Aktuaalne Kaamera".

„Kaevamised näitavad praegu, et 17. sajandi dokumentide andmeid võib usaldada – kust me Musta saali kaevasime, sealt me saimegi kätte Musta saali vundamendid ja kõik muu,“ kinnitas Mäll.

Ühtlasi pandi tähele, et 1664. aasta kirjelduses mainiti keset linnuseruume asuvat käimlat, millest tekkis idee, et äkki kasutati keskaegse vahi- või kellatorni šahti väljakäiguna. See oletus on ka nüüd täies ulatuses kinnitust leidnud.

Käimlast tuli välja palju toidu- ja jooginõusid ning ebaharilikult suur hulk klaasi. Samuti leiti palju looma-, linnu ja kalaluid.

„Toitumisharjumuste uurijad, paleobioloogid on materjali vastu juba suurt huvi tundnud ja andnud sisse oma tellimused, milliseid proove nad sealt tahavad,“ ütles Mäll.

Ta lisas, et siiani uuritud alal on Rootsi aja mõju väga tuntav. Arvestada tuleb, et keskaegne linnus sai Liivi sõjas kõvasti kannatada.

„Praegu on kindlaks tehtud välismüüri keskaegne osa on ja idatiiva ulatus keskajal. Loodame, et kevadised uuringud võimaldavad neid asju täpsustada,“ arvas ta..

Linnusemuuseumi ehitustööde raames jätkuvad järgmisel aastal Haapsalus piiskopilinnuse arheoloogilised kaevamised.

Toimetaja: Helen Eelrand



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: