Arvustus. Parimad mälestused on tasuta ({{commentsTotal}})

Mari Saat
Mari Saat Autor/allikas: Wikimedia

Uus raamat

Mari Saat
Kuu King
Tammerraamat
120 lk

 

Väga hell raamat.
Muinasjutt peabki hell olema.
Kuigi vist ise ei oleks pidanud seda lugema. Samas on jube hea meel, et loetud.
Palju põntsakaid tuli, selliseid äratundmisi, et tahtnuks Mari Saadi üles otsida, kurjalt näkku vaadata ja küsida: vabandust, proua Meel, kas Te nuhkisite aastatel 1970-75 minu järele ja nüüd kasutate delikaatseid isikuandmeid?

Nimelt on ise elatud sellisel elamispinnal, nagu noormees Aleks, kes oletamisi on nii viieaastane, kuigi - imelik - lugeda ei oska. Et vahesein eraldab köögiosa ja elamisosa, ei, meil oli siiski päris sein, aga esikut küll ei olnud, otse köök. Solk-sees-vesi-väljas, on seda tüüpi elamisi nimetatud. Kemmerg oli koridori peal, tõesti, külm vesi ikka köögikraanist tuli, suurem pesemine kord nädalas õuepealses saunas. On ka küsitud, nagu Aleks, koju tulles ema käest, et kas võtan palitukese kohe seljast või ootan, kuni Sa ahju kütad.

Mispärast oodati, et jutt kuskil tolles ajastus veereb ja saadi tutkit. Täitsa tänapäev, üksikema oma muredega, suurem pesemine kord nädalas ujulas, seda ikka lubada jõuab. Ehkki riided saab küll kaltsukast, aga jalanõudega pole seal suurem asi, kõik on nii kallis ja nutikat ei saa Aleks tõenäoliselt IIALGI. Poiss muudkui kasvab, ikka riietest ja jalanõudest välja. Kui naiste duširuumi kaasa võtta, võib juba pahandus tulla, et liiga suur. Mispärast on sündmus, kui ristiema toob välismaalt – kas keegi ikka mäletab, mida see sõna kunagi tähendas – tuttuued, täiesti Aleksi enda saapad. Kuhu seinale ja milline rist see tuleks kohe joonistada. Kahju lausa jalga panna, õnneks oid, et poiss ju kasvab.

Kisub varase „Õnne 13” laadiks nutukaks, eks. Ma siiamaani tige, et seal niimoodi räime halvustati. Pisike kena kala, nagu Juhan Peegel kirjutas, maitsev, oi, maitsev, osta alati kilo rohkem, sest selle sööd praadimise käigus niikuinii ära.
Õnnelikul kombel nii ei lähe. Loomulikult, on ju Mari Saat hirmushea kirjanik. Läheb muinasjutuks, kus kohatakse toredat kellas-kingseppa ja õpitakse elutarkusi. Matmata küll, vaatamata, et vana äratuskella on lahe lahti lammutada, unistust saada bussijuhiks. Siis saab raha ja emale uue teleka osta, et ta saaks oma lemmikseriaale vaadata.
Ning saadakse ühendust haldjate maailmaga. Sealsamas kingsepa man, aknalaua peal. Pealkirjas mainitud Kuu Kingaga tema lossis, Kuldsete Kingade, Päikeseilvesega. Kuidas keegi uskuda tahab, haldjad on olemas, lollilt suureks kasvades, ennast igasugu jama uskuma sundides kaotatakse võime neid näha ära, ammugi nendega rääkimine.

Tore, et kõik tegelased on head, väikeste inimlikkustega, muidugi. Suurim äpardus puu otsa jäämine, sest ei oska Aleksi kantseldada jäetud linnaplika alla tulla. Äraütlemata hell ja muhe lugemine, lapseea hirmud ja rõõmud tulevad meelde, õudus, kui snepper teeb klõps, sa oled väike, väljaspool, võtit ei ole; õnnetunne, et ema tuleb koju, ema on kodus ja kõik hästi. Asjad, asjad kah on toredad, tunnete vastu ei saa nemad aga teps.
Ehk on õige, et parimad mälestused jäävad tasuta.

Toimetaja: Helen Eelrand



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: