Galerii: Sapožninite 17. sajandi viiul leidis mõneks ajaks uue omaniku ({{commentsTotal}})

{{1510669320000 | amCalendar}}

1. novembril anti kasutajale üle perekond Sapožninile kuuluv 17. sajandist pärit hinnaline ja legendaarne viiul.  Tegemist on pillifondi ühe kalleima muusikainstrumendiga, mis anti tähtajaliseks kasutamiseks Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Akadeemias õppivale Hans Christian Aavikule.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on pillifondi vajalikkus end paari aastaga selgelt tõestanud. "Tänu Pillifondile saavad juba kaheksa interpreeti kasutada maailma tippklassi kuuluvaid keelpille, mis aitavad kaasa nii nende professionaalsele arengule kui ka tagavad publikule võimsa kontserdielamuse."

Eesti Pillifondi kollektsiooni lisandunud viiuli näol on tegemist kalleima fondi kuuluva instrumendiga. Viiuli on valmistanud Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini (1580 – 1632). Pill teenis Eesti artisti Vladimir "Boba" Sapožninit (1906 – 1996) kogu tema pika karjääri jooksul.

"Perekonnalegend räägib, et kui Moskvas ringreisil olles vanaisale seda viiulit müügiks pakuti, laenas Boba omaaegsetelt Nõukogude Liidu tippinterpreetidelt päevaga selle ostmiseks raha kokku. Kui teine kuulus viiuldaja David Oistrahh sellest järgmisel päeval kuulis, olevat ta proovinud sundida viiulit müünud meistrit tehingut tagasi pöörama ja seda pilli talle müüma. Raha oli siiski juba makstud ja pilli omanikuks jäi vanaisa Boba,“ rääkis pilli jõudmisest perekonda Vladimir Sapožnin.

Sündmusel ütles oma tervitussõnad Eesti Pillifondi juht Marje Lohuaru ja kultuuriminister Indrek Saar. Legendaarset viiulit tutvustas Vladimir Sapožnin.

Esinesid Hans Christian Aavik (viiul) ja Lea Leiten  (klaver).

Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid Pillifondi vahendusel tähtajaliselt Eesti interpreetide kasutusse. Lisaks emotsionaalsele väärtusele pakuvad ajaloolised pillid investoritele aastatega ka investeeringu väärtuse kasvu.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: