Galerii: Sapožninite 17. sajandi viiul leidis mõneks ajaks uue omaniku ({{commentsTotal}})

{{1510669320000 | amCalendar}}

1. novembril anti kasutajale üle perekond Sapožninile kuuluv 17. sajandist pärit hinnaline ja legendaarne viiul.  Tegemist on pillifondi ühe kalleima muusikainstrumendiga, mis anti tähtajaliseks kasutamiseks Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Akadeemias õppivale Hans Christian Aavikule.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on pillifondi vajalikkus end paari aastaga selgelt tõestanud. "Tänu Pillifondile saavad juba kaheksa interpreeti kasutada maailma tippklassi kuuluvaid keelpille, mis aitavad kaasa nii nende professionaalsele arengule kui ka tagavad publikule võimsa kontserdielamuse."

Eesti Pillifondi kollektsiooni lisandunud viiuli näol on tegemist kalleima fondi kuuluva instrumendiga. Viiuli on valmistanud Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini (1580 – 1632). Pill teenis Eesti artisti Vladimir "Boba" Sapožninit (1906 – 1996) kogu tema pika karjääri jooksul.

"Perekonnalegend räägib, et kui Moskvas ringreisil olles vanaisale seda viiulit müügiks pakuti, laenas Boba omaaegsetelt Nõukogude Liidu tippinterpreetidelt päevaga selle ostmiseks raha kokku. Kui teine kuulus viiuldaja David Oistrahh sellest järgmisel päeval kuulis, olevat ta proovinud sundida viiulit müünud meistrit tehingut tagasi pöörama ja seda pilli talle müüma. Raha oli siiski juba makstud ja pilli omanikuks jäi vanaisa Boba,“ rääkis pilli jõudmisest perekonda Vladimir Sapožnin.

Sündmusel ütles oma tervitussõnad Eesti Pillifondi juht Marje Lohuaru ja kultuuriminister Indrek Saar. Legendaarset viiulit tutvustas Vladimir Sapožnin.

Esinesid Hans Christian Aavik (viiul) ja Lea Leiten  (klaver).

Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid Pillifondi vahendusel tähtajaliselt Eesti interpreetide kasutusse. Lisaks emotsionaalsele väärtusele pakuvad ajaloolised pillid investoritele aastatega ka investeeringu väärtuse kasvu.

Toimetaja: Kaspar Viilup



VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Gustav Suits.

Sada Eesti mõtet. Gustav Suits

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See lause, mida teatakse ilmselt palju rohkem kui mõnda Gustav Suitsu luuletust, avaldati esmakordselt Noor-Eesti almanahhis. Aasta oli siis 1905. 

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: