Eesti ja Šoti kunstnikud toovad vaatajani hiiepuude loo ({{commentsTotal}})

Harkes-Prekup ühisnäitus
Harkes-Prekup ühisnäitus Autor/allikas: Pressimaterjalid

Reedel, 24. novembril kell 18.00 avavad Hannah Harkes ja Mari Prekup Draakoni galeriis näituse „Maapind puu all kihas nagu kogudus“.

Hannah Harkes (Šotimaa) ja Mari Prekup (Eesti) on toimetanud ühiselt Tallinnas Grafodroomi graafikastuudios alates 2013. aastast ning teinud tihedat koostööd, sealhulgas performatiivses koosluses Graforotika ning nüüd ka pärimuskultuurile, eriti hiiepuudega seonduvale suunatud platvormi Grafolkloor all. 2016. kevadest on kunstnikud käinud külas erinevatel väärikatel puudel, kogunud põnevaid lugusid ning legende ning interpreteerinud seda läbi graafikameele ja ruumi. Näitus "Maapind puu all kihas nagu kogudus" ongi kunstnike loomingulise uurimustöö esimene avalik vili.  Draakoni galeriis saadavad ülespanekut erinevad sündmused, loengud ja töötoad.

Eesti hiiepuud on pika, põneva looga olendid, kes annavad ühtviisi head saadust kõigile huvilistele – akadeemikutest muinasjutuvestjateni, tervisesportlastest kunstnikeni, maausulistest metsaärikateni. Hiied on kummalised ja põnevad kohad ning mida rohkem nende kohta uurida, seda huvitavamaid aspekte välja koorub. 

Temaatiliselt keskendub see universaalsetele teemadele nagu pärimus, surm ning teadmatus. Loomeprotsess toetub psühhogeograafilisele metodoloogiale, nii nagu seda on määratlenud Guy Debord*.

Palju tähtsaid riitusi ning religioosseid praktikaid on Eestis vanematel aegadel koondunud looduslikesse pühapaikadesse ehk hiitesse - olgu selleks siis püha puudesalu, kivi, allikas või kõik kolm koos. Esivanemate austamine oli olulisel kohal - nendegi viimne puhkepaik oli püha. Kuigi vanad matmistavad on suuresti ajas kaduma läinud, leiame teateid säärastest kommetest ka 17. ja 18. sajandist.

Peale matmispaiga leiame hiitest teisigi vaimuolendeid nagu haldjad, hiieneitsid, hiiekoerad, puude hinged ja mõistagi isikulised paigapäritolud. Täna on märgata pärimusfolkloori uut kogumisperioodi ning katseid maausu hääbunud praktikaid jätkata või ellu äratada. "See uus ärkamine ei ole mitte ainult Eestile omane, vaid on toimumas viimastel kümnenditel ülemaailmselt. Mida sügavamalt me pühapuude ajalukku kaevume, seda enam leiame kultuurideüleseid jagatud juuri ühistes narratiivides. Grafolkloori töö edasi arenedes avastame me pärimuskultuuri erinevates riikides, alustades Lätist, Skandinaaviast ja Šoti Shetlandi saartest, võrreldes hiiepuude mütoloogiaid ning kogemusi," kirjeldasid korraldajad.

Näituse installatiivne vorm on valminud koostöös arhitekt Kaarel Künnapiga, tänu kellele näeme seost arhitektuuriga looduses, kus iga organism saab tuge ja toitu teistelt ümbritsevatelt organismidelt, moodustades niiviisi kokku peene infrastruktuuri erinevatest ühenduslülidest. Läbi folkloori arhitektuurse kaardistamise leiame, et ka paigad ning narratiivid omavad toetavat ja sõltuvat omavahelist suhet; installatsioon tähistab individuaalseid mütoloogilisi fragmente vormis, milles peegeldub nende kultuuriline kontekst ja olemus - üks killuke suurest mosaiigist.

Näitus jääb avatuks 30. detsembrini 2017.

Toimetaja: Helen Eelrand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: