Sõnasäuts. Faama
“Mööda pealinna tänavat kõnnib kekseldes noormees. Tema liigutused on lustlikud, elavad; silmad säravad, suu naerul; kerge puna katab innustunud nägu... Temast õhkab pelka rahulolu ja rõõmu.
Mis temaga juhtunud on? Kas on talle pärandus sülle kukkunud? On ta ametikõrgendust saanud? Või kiirustab ta ehk kohtamisele? Võib-olla on ta lihtsalt toeka hommikueine söönud ja kõik tema ihuliikmed on tulvil tervist ja pakatavat jõudu? Ega talle ometi kaela riputatud sinu kaheksanurkset risti, oo Poola kuningas Stanislav?
Ei. Ta laskis tuttava kohta lendu laimujutu, levitas seda agaralt, kuulis seda kumu juba ühe teise tuttava suust- ja hakkas seda ka ise uskuma.
Oh kui rahul, isegi heatahtlik on praegu see armastusväärne paljutõotav noormees." Niimoodi kirjutab Ivan Turgenev mõni aasta tagasi "Loomingu Raamatukogus" ilmunud kogumikus “Senilia".
Kuuldus, kuulujutt ehk teisiõnu faama. “faama" on võõrsõna, mis pärineb ladina keelest, kus tähendab reputatsiooni, mainet, avalikku arvamust.
1992–2003 tegutses Eestis filmistuudio Faama Film, mis andis välja sellised tuntud filmid nagu "Tulivesi, “Minu Leninid, “Georgica" ja “Karu süda”.
Anna Haava aga on kasutanud sõna faama luuleridades: Sellest koob faama kõik / kunnatud süüd
Kuula eelmisi sõnasäutse siit
Toimetaja: Helen Eelrand
Allikas: Vikerraadio