Cantores Vagantes tähistab muusikute kaitsepühaku päeva kahe kontserdiga ({{commentsTotal}})

22. november on Püha Cecilia, muusika ja muusikute kaitsepühaku päev. Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes toob sel puhul kahel õhtul,  26. novembril kell 17 Tallinna raekojas ja 28. novembril  kell 19 Keila-Joa lossis kuulajaini oma kava „Muusika püha Cecilia auks“.

Ligi 30 aastat tegutsenud varajase muusika stuudiot Cantores Vagantes saab käsitleda, kui (vana)muusikute sõpruskonda, kes respekteerib ajaloolist esituspraktikat ja musitseerib originaalpillide koopiatel ning ansambel saab kokku vastavalt kavas oleva muusika nõudmistest. Siiski on nende repetuaaris domineerinud instrumentaalteosed, mistõttu eelolevad kontserdid võiksid erilist huvi äratada. Sest neil kahel õhtul musitseerivad Taniel Kirikal ja Anto Õnnis (vokaal), Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt (plokkflöödid), Julia Lurje  (viola da gamba, Peterburi), Robert Staak (theorb) ning Reinut Tepp (klavessiin, orel).

Korraldajad nimetavad kontserte erilisteks seetõttu, et kava kaasab kaks enimhinnatud ja ka -hõivatud kontratenorit. “Ega me tavaliselt soojendatud suppi ei paku. Eelmisel aasta esitasime aga Cecilia-päeva kava, mis kukkus nõnda hästi välja, et kuidagi kahju oli seda mitte korrata. Muusikud on pärit sellistest loomingulistest kollektiividest nagu Rondellus, Hortus Musicus, Vox Clamantis, Heinavanker, Estonia teater ja Novaja Gollandija Peterburist. Lisaks lastakse lavale ka üks käsitööline ja raamatukogutädi. Ärgu mitte öeldagu, et vanamuusikud ei ole koostööaltid,“ kirjeldas Taavi-Mats Utt.

3. sajandil Roomas kristlastest ülikuperes sündinud ja juba nooruses Jumalale pühendunud Cecilia lühikest ja traagilist eluteed olevat valgustanud muusika. Kristlaste tagakiusamise ajal mõisteti ka Cecilia hukkamisele, ent legendi järgi ei saanud timukas oma tööga „korralikult“ hakkama ja veel kolm päeva piinades vaevelnud Cecilia laulis kogu selle aja kiidulaule Issandale. Märtrina surnud ja pühakuks kuulutatud Ceciliat hakati muusikute ja muusika patrooniks pidama 16. sajandil ning kui Roomas asutati aastal 1584 muusikaakadeemia, nimetati ta selle patrooniks.

Kuulsat inglise heliloojat ja organisti Henry Purcelli võib Püha Cecilia päeval meenutada kas või seetõttu, et temagi lühike elutee (1659—1695) lõppes just muusikute kaitsepühaku päeva eelõhtul. Püha Cecilia auks on kirjutatud palju imekaunist muusikat ja kroonikud alustavad nende kokkulugemist aastast  1683, mil just Henry Purcell pani kirja oma esimesed noodid Pühale Ceciliale — „Laudade Caeciliam“ ja „Welcome to All Pleasures that Delight“. Cantores Vagantese kava keskseks teoseks on aga John Blow (1649–1708) „Ood Henry Purcelli surma puhuks“, mida raamib Henry Purcelli ja tema kaasaegsete muusika.

Toimetaja: Helen Eelrand



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: