Arvustus. Charlotte Gainsbourg'i eleegia poolõele ({{commentsTotal}})

Näitleja Charlotte Gainsbourg
Näitleja Charlotte Gainsbourg Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uus plaat

Charlotte Gainsbourg

"Rest" (Because)

8/10

 

Kui Charlotte Gainsbourg salvestas varateismelisena oma isa Serge'iga loo "Lemon Incest" ja sellele järgnevalt terve plaaditäie Serge Gainsbourg'i laule kauamängival "Charlotte For Ever" (1986), oli laulmine tema jaoks pigem teisejärguline tegevus näitlemise kõrvalt. Ja pärast Serge Gainsbourg'i surma 1991. aastal kadus ka huvi muusika tegemise vastu, sest Charlotte ei kujutanud ette ilma isata jätkamist. Arvata võib, et lisaks kaotusele peres ei paistnud laiemas muusikamaailmas ka kedagi, kes sarnast liini huvitaval moel edasi arendaks.

Järgneva kümnekonna aasta jooksul tuli siiski püünele üksvahe tegijaid alternatiivmuusikuid, kes kõikvõimalikule 60ndate ja 70ndate unustatud popkraamile tunnistasid ka Serge Gainsbourg'i olulise mõjutajana (vt kas või seda Pitchforki lugudenimistut. Nimetagem mõjutatuist näiteks artiste nagu AIR, Jarvis Cocker ja Beck. Neist kaks esimest osutusid Charlotte Gainsbourg'i uuteks koostööpartneriteks käesoleval sajandil laulmise juurde naastes ja tulemuseks oli kriitikute heakskiidu saanud ja ka teatud määral kommertslikult edukas "5:55" (2006). Beck oli laululooja-produtsent järjel "IRM" (2009), millelt ülejäänud materjal ilmus kaksisplaadil "Stage Whisper" (2011), mille teine ketas on kontsertplaat.

Ka värskel kauamängival "Rest" figureerivad põnevad nimed. Seadeid loob Owen Pallett, ühe loo on produtseerinud pool Daft Punki Guy Manuel de Homem-Christo, laulukirjutajatena löövad kaasa Connan Mockasin ja tervelt ühe loo jagu isegi üks kindel Paul McCartney. Põhiline koostööpartner on aga Prantsuse uuema aja elektrooniline muusik ja produtsent SebastiAn, kes on tuntud näiteks koostööst Frank Oceaniga. Album kirjutati New Yorkis, SebastiAn komponeeris enamuse muusikast ja Gainsbourg kirjutas esimest korda valdava osa tekste. Põhiliselt kannustas laulusõnu isiklik kaotusvalu. Gainsbourg'i poolõde Kate Barry (ema Jane Birkini tütar inglise helilooja John Barryga) suri aastal 2013, väidetavalt oli tegu suitsiidiga.

Avapalas "Ring-a-Ring O'Roses" tunneb ära mitmeid vanakooli prantsuse popi elemente alates klavessiinlikust klahvpilliselgroost sergegainsbourgiliku nõtke bassisaundini, peale lopsakaid keelpille ja näpuotsaga pehmet wah-kitarri. Siiski on see kõik produtseeritud heas mõttes modernselt ja värske kõla annab tooni tervel albumil. Tihti suhtub SebastiAn produtsendina prantsuse popipärandisse sügava austusega, lisaks genereerib kesktempolisi, ent keskmisest kihilisemaid tantsumuusikateemasid funki ja disko rütmibaasil, nimetagem näiteks kuueminutist "Deadly Valentine'i" (vaadake alt videot). 

Kaks teemat eristuvad, mõlemad tänu teistele kollaboraatoritele. Tiitelpala on produtseerinud Daft Punki mees ja on erandlik stiilipuhas minimalistlik IDM-pop kõige eleegilisemas võtmes. Paul McCartney laul "Songbird In A Cage" on aga kergelt psühhedeelitsev vasakpööre, seda huvitavam on sellele otsa kuulata kahte lugu kooskirjutatud uuspsühhedeelse popi tegija Connan Mockasiniga, millest esimene "Dans Vos Airs" on puhtakujuline šansoon. 

"Rest" on korraga intiimne ja emotsionaalselt üliresonantne ning ka lopsakalt ja elusuuruse kõlapaletiga produtseeritud väljapeetud tervik. Seega vääriline järg eelnevatele albumitele, mistõttu võib julgelt öelda, et kuni jätkub võimalust valida uusi ja põnevaid koostööpartnereid, kelle panuse kaudu siiski säilib järjepidevus senitehtuga, tasub Charlotte Gainsbourg'i lauljakarjääril tähelepanelik kõrv peal hoida. 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: