Eesti luule ja muusika kõlavad täna Antwerpenis
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul võib Belgias Antwerpeni teatris Het Klokhuis täna õhtul kuulata eesti luulet ja muusikat.
Kontsert “Stella Polaris – Põhjanael” on hoolikalt valitud segu lauludest, luulest ning klaverimuusikat. Esitamisel on eesti kaasaja laulude paremik, 20.sajandi luule ning valik tänapäeva heliloojate teostest klaverile.
Selle päeva korraldajate eesmärgiks on tekitada huvi eesti muusika ja kultuuri vastu belglaste seas. Et eesti mõtte- tundemaailma tähelepanuväärsed teosed ei jääks pelgalt eestlaste enda imetleda ning väljaspool Eestit vaid Ida-Euroopa või eks-sovjeti stereotüübiga piiratud. Selle päeva läbiviimisega astutakse kindlad sammud (küll võib-olla väikesed) eesti kultuuri mõistmiseks ja tunnustamiseks ka väljaspool Eestit ning luuakse võimalused jätkuprojektideks teiste muusikute/kunstnikega.
Theater Klokhuisis esinevad Heldur Harry Põlda (laul), Heli Jakobson ja Tomas Ooms (klaver), Marten Sirendi ja Joonas Tamm (sõna). Kavas Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera, Arvo Pärdi, Urmas Sisaski, Eduard Tubina, Artur Kapi ja Mart Saare muusika ning Paul-Eerik Rummo, Karl Ristikivi ja Doris Kareva luule prantsuse ja hollandi keeles.
Heldur Harry Põlda on tõusev täht ooperitaevas. Juba 8-aastaselt tegi ta oma esimese debüüdi Eesti Rahvusooperis. Värskelt oli ta saanud 15, kui Arvo Pärt ta Vatikani kutsus ning paavst Benedictus XVI preestriks pühitsemise 60. aastapäeva üritusel esitas Arvo Pärdi paavstile pühendatud teose “Vater Unser”. Klaveril saatis teda Arvo Pärt. Hetkel õpib Heldur laulu Londonis.
Marten Sirendi ja Joonas Tamm on Eestis sündinud, aga suureks kasvanud Belgias. Noormehed on kahe kultuuri vahel žongleerides, iseend ja oma kõla otsides keelte ja rütmidega katsetanud. Tavaliselt kohtab neid laval kaveri või tšelloga, aga seekord on nende keeleks luule. Noored esitavad eesti 20.sajandi luulet – antwerpenlane Joonas hollandi ja brüssellane Marten prantsuse keeles.
Heli Jakobson õppis klaverit Heino Elleri Muusikakoolis Tartus ja siis Norras Griegi Akadeemias õpetaja Jiri Hlinka juhendamisel. Magistrikraadi omandas ta Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis, seejärel mitmed kontserdid filharmoonia-orkestritega nii Norras kui Belgias. Oma soolokontsertitega püüab ta alati ka eesti muusikat tutvustada.
Tomas Ooms, arhitekt, õppejõud, teadusuurija, ja helilooja. Ta alustas 2012 oma klevriõpingud Heli Jakobsoni juures. Varakult juba leidis ta eesti muusika ning hakkas sellest inspireerituna ka ise muusikat looma. Tema võimas ja samas õrn mängustiil on kordumatu, tema heliteosed on üllatavad, ootamatud, värsked ja harmoonilised, ometi nukra ja süngevõitu alatooniga. Teda inspireerivad Couperin, Rameau ja Arvo Pärt.
Toimetaja: Helen Eelrand