Marge-Ly Rookäär: metsa põue me poeme, kui valutab... ({{commentsTotal}})

Forestalia ja dirigent Kuno Kerge.
Forestalia ja dirigent Kuno Kerge. Autor/allikas: Helen Mäerand

Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia laulis 45. aastaringi auks muusikat ooperist regiviisideni. Parimatel aegadel 80 mehest koosnev koor alustas kunagi 44-liikmelisena, kellest neli on veel tänaseni auväärsete laulumeeste ridades.

Eesti mets on kuum teema - südantlõhestavad lageraied kodukülas, arutelud-kihutustööd sotsiaalmeedias, seaduste reformimine ja metsaraieõigusi kokkuostvate agressiivsete maaklerite telefoniterror - jah, ma arvan, et metsa teemal on igaühel oma mõtteväljak loodud. Ja kindlasti oleme kõik ühel meelel, et Eesti mets on üks meie rahvuslikke rikkusi ning vaevalt et leidub kedagi, keda kodumetsa käekäik külmaks jätaks.

Metsa peavad aga silmas mehed, kes asja tunnevad: jäägrid, metsavahid, metsandusprofessorid ja muud eksperdid. Üks osa neist otsustas pea pool sajandit tagasi, et tore on ju koos asju arutada, aga tehkem ka üks meestelaul ehk - 45 aastat tagasi loodi 44 mehe eestvedamisel meeskoor Forestalia. Koori tuumiku moodustasid Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlased ja see asjaolu võimaldas praktiliselt kohe alustada ka kontserttegevusega. Forestalia mehed esinevad kuldsete nööpidega rohelist värvi metsameeste mundris noodivõtmega lõkmel ja kuna metsameestelt enam mundri kandmist ei nõuta, siis on koori riietus omamoodi jätk kunagise traditsiooni edasikestmiseks. Koori peadirigent on algushetkedest saati olnud Alo Ritsing.

Forestalia on eelkõige vennaskond, kes turvaliselt sumiseva kohviaparaadiga kontorilaua taga istumise asemel kummikute välkudes laiades laantes metsa tervislikku seisundit uurib, vajalikke istutustalguid planeerib ja raielube väljastab. Metsas karastuvate meeste hing heliseb aga koorijuhi nõudliku käe all kaasa muusikakunstile ja kokkulaulmiseks kogunetakse isegi mitte iga kuu vaid veel harvem - suurem osa repertuaarist õpitakse selgeks suvistes laululaagrites.

Metsaistutustalguid on meeskoor korraldanud aastaid, ikka korraga mitu tuhat noort istikut metsapõue kasvama sättides. Kontsertsõidud on koori esinema viinud kõikidesse kodumaa väiksematessegi küladesse ja tundmata pole neile ka suurlinna tuled. 45 aastat on ikkagi piisavalt pikk aeg, et selle kõigega toime tulla.
Forestalia sünnipäevakontserdil kõlasid maitsekalt koostatud kavas kõrvuti Veljo Tormis ja Cesar Frank, Alo Mattiisen ja Luigi Denza. Koori kõla on üsna metsik, kuid kui arvestada, et seal laulavad metsamehed, siis palun lugeda seda komplimendiks. Jah, kuulda-näha on suurt tööd ja dirigendi taotlusi, aga eks vähene kokkulaulmine annab mõnes kohas armutult tunda. Ja mõni mõis! Sest teise käega on meeste muhe lavalolek ja luksuslikud unisoonid igati nauditavad.

Õhtu õnnestunumad numbrid olid kindlasti Arvo Pärdi "Eesti hällilaul" ja Alo Ritsingu Harri Kingo tekstile koori aastapäevaks kirjutatud "Me oleme metsadest tulnud" laulu esiettekanne.

Forestalia on omamoodi fenomenaalne nähtus koorimuusikamaastikul. Jah, selliseid projektipõhiseid vabariikliku lauljaskonnaga kollektiive on meil ju mitmeid. Antud juhul on tähtis see, et siin kooris laulavad parimais aastaid Eesti mehed. Mehed, kes peavad vajalikuks luua ilu läbi musitseerimise.

Julgen oletada, et kui Eesti metsamehed tahavad laulda selliseid laule nagu nende sünnipäeval kõlas, siis on meie metsadega kõik veel korras.
Ja laaned on endiselt valla kevadistele sookurgedele.

* Pealkiri on laenatud Alo Ritsingu luuleridadest.

Meeskoor Forestalia aastapäevakontsert toimus Keila Muusikakoolis 2. detsembril dirigentide Alo Ritsingu ja Kuno Kerge dirigeerimisel, klaveril saatis Made Ritsing.

Klassikaraadio toimetaja Marge-Ly Rookäär kirjutab koorimuusikast põhjalikumalt siin

Toimetaja: Helen Eelrand



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: