Eesti keel ja murdekeeled on Laaksose jaoks hobi ning kuna tõlkija Järvi Kokla juba varasemalt Laaksose luuletusi armastas, sündis ühistööna nüüd hiiukeelne kogumik. Kaks luuletust sellest kandis saates ette hiidlasest näitleja Margus Tabor.

Ühe luuletuse "Kaunei uni" (tõlkes: ilusaid unenägusid) pühendas Heli Laaksonen oma vanaemale, kes on tema kangelanna. "Vanaema oli tööinimene - suurte jalgade ja suure peaga, neli klassi koolis käinud, aga mulle tundus ta lapsepõlves akadeemikuna," kirjeldas Laaksonen. "Ometi pidas ta päevikut ja ütles, et kui ta kirjutaks oma elust raamatu, saaks selle nimeks "Unepilt". Mina soovisin, et tal jääksid oma elust ainult head mälestused. Niimoodi sündis see luuletus."

Kuna soomlaste hulgas on ilukirjanduse lugemine viimastel aastatel langenud 40 protsenti, leidis seni suure menuga tegutsenud poetess, et ei teeks paha ka lisaamet omandada. Nõnda tegi ta omale veoautojuhiload ning ostis ka kollase veoauto.

Laaksosele meeldivad värvid - ta elab punases majakeses keset metsa. "Linna lähen ma siis, kui tahan, aga linnas ei saa ma niisugust vaikust nagu metsa sees. Ma vajan palju lihtsust, " selgitas ta tagamaid, kuidas luuletused sünnivad.