Setode tüvitekst jäi peale selle valimist ligemale 70 aastaks kirjandusmuuseumi riiulitele seisma, kuniks rahvaluuleteadlane Paul Hagu selle sealt välja kaevas ning ühes soomlaste abiga 1995. aastal Kuopios trükivalguse kätte tõi, vahendas Aktuaalne Kaamera.

"Seda trükiti minu teada üldse 1000 eksemplari ja tänaseks on enam vähem see tiraaž ka otsas," rääkis kirjastuse Seto Kiri eestvedaja Rein Järvelill. "Esmatrükk oli ju mitte väga kohane ühe rahva eeposele".

Algselt setode ärkamisaja toetuseks mõeldud rahvuseepos jõudis aga alles nüüd, mil setod on taas ühe ajastu lävepakul, väärikasse vormi.

"Tänase hetkeni ju puudus korralik, ilusas köites "Peko", mis nüüd siis sai ilustreeritud Sirje Rumbi poolt"," sõnas Järvelill.

Eepose pildid on Setomaal Uusvada külas elavale kunstnikule Sirje Rumbile omaselt mitmekihilised ning detailirohked. Piltidega on kunstnik üritanud tabada abstraktset maailmapilti, kus kõigel on tähendus.

Rump ütles, et püüdis figuurid luua võimalikult ebamaiseteks või muinasjutulisteks ning on isegi mõnedesse figuuridesse peitnud nende tegelaste ruunimärgi. „Nii et kui keegi tahab väga otsida, siis leiab sealt igasuguseid märke,“ viitas ta.

Omaette märk on aga ka trükisoe "Peko" ise, sest ilmus see just ajal, mil ka Setomaa tähistab 100 aasta möödumist hetkest, mil astuti esimesed sammud Setomaa Eesti kooseisu arvamiseks. Sedaenam peetakse kohapeal rahvuseepose täistekstis ilmumist üheks oluliseks pidepunktiks rahva kestmajäämisel.