Setode eepos sai väärikasse vormi ({{commentsTotal}})

Tänavu täitus täpselt 90 aastat ajast, mil setode lauluema Vabarna Anne laulis vaid mõne kuuga valmis setode eepose "Peko". Eeposele sobivalt väärikasse vormi ühes illustratsioonidega jõudis see aga alles nüüd.

Setode tüvitekst jäi peale selle valimist ligemale 70 aastaks kirjandusmuuseumi riiulitele seisma, kuniks rahvaluuleteadlane Paul Hagu selle sealt välja kaevas ning ühes soomlaste abiga 1995. aastal Kuopios trükivalguse kätte tõi, vahendas Aktuaalne Kaamera.

"Seda trükiti minu teada üldse 1000 eksemplari ja tänaseks on enam vähem see tiraaž ka otsas," rääkis kirjastuse Seto Kiri eestvedaja Rein Järvelill. "Esmatrükk oli ju mitte väga kohane ühe rahva eeposele".

Algselt setode ärkamisaja toetuseks mõeldud rahvuseepos jõudis aga alles nüüd, mil setod on taas ühe ajastu lävepakul, väärikasse vormi.

"Tänase hetkeni ju puudus korralik, ilusas köites "Peko", mis nüüd siis sai ilustreeritud Sirje Rumbi poolt"," sõnas Järvelill.

Eepose pildid on Setomaal Uusvada külas elavale kunstnikule Sirje Rumbile omaselt mitmekihilised ning detailirohked. Piltidega on kunstnik üritanud tabada abstraktset maailmapilti, kus kõigel on tähendus.

Rump ütles, et püüdis figuurid luua võimalikult ebamaiseteks või muinasjutulisteks ning on isegi mõnedesse figuuridesse peitnud nende tegelaste ruunimärgi. „Nii et kui keegi tahab väga otsida, siis leiab sealt igasuguseid märke,“ viitas ta.

Omaette märk on aga ka trükisoe "Peko" ise, sest ilmus see just ajal, mil ka Setomaa tähistab 100 aasta möödumist hetkest, mil astuti esimesed sammud Setomaa Eesti kooseisu arvamiseks. Sedaenam peetakse kohapeal rahvuseepose täistekstis ilmumist üheks oluliseks pidepunktiks rahva kestmajäämisel.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Aktuaalne Kaamera



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: