Kaupo Meiel. Neutraalne jõululugu ({{commentsTotal}})

Jõuluvana
Jõuluvana Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Vikerraadio kommentaaris tõi Kaupo Meiel mõned näited ajast, kui sõnad "jõuluvana" ja "jõulutaat" on oma aja ära elanud.

Seisis kord metsaveerel väike maja. Korstnast tõusis taeva poole valge suitsujuga ja selle ümber hõljusid õrnad lumehelbed. Maja akendest paistis valgust ja tuulegeneraator oli mässitud õrnalt vilkuvatesse tulukestesse.

Majas sees valitses sume õhtuvaikus, mida ühtäkki lõhestas koputus. Kui Jüri ukse avas, astus sisse jõuluvana, valge habe ees, punane kuub seljas ja kingikott üle õla visatud. "Kas siin peres ka häid lapsi on?" küsis külaline kõmiseval häälel.

Keegi ei vastanud. "Ma küsisin, et kas siin peres...." alustas jõuluvana taas, aga Jüri katkestas teda: "Teate, me ei kasuta määratlusi "hea" ja "halb", sest see, mis võib olla hea ühe inimese jaoks, ei ole seda tingimata teise jaoks. Meie pere püüab olla positiivse mõtlemisega ning kõige positiivsem on neutraalsus, kas te ei leia."

Jõuluvana kohmetus veidi, kuid et tegu oli karastunud ja vilunud pühadeteenistujaga, noogutas ta mõistvalt ja teatas sama kõmiseval häälel kui enne: "Kas siin peres ka neutraalseid lapsi on?" Kohe kostiski lapse innustunud hääl: "Jaa, mina olen! Ma olen kogu aasta neutraalne olnud!"

"See on küll väga ... neutraalne," kostis jõuluvana. "Kas keegi jõulumehele istet ka pakub?"

Nüüd elavnes Tiiu: "Vaadake, me ei poolda siin peres lahterdamist. Ehk on teil võimalik veidi teistmoodi väljenduda, ajate muidu lapse segadusse?"

"Aga ma olen ju jõulumees. Te ei saa ometi öelda, et ma olen jõulunaine," teatas külaline.

"Polegi vaja öelda jõulunaine," vastas Mari. "Öelge lihtsalt "jõuluisik"."

"Jõuluisik? Aga võibolla olen siis vähemalt "jõuluvana", see on ju piisavalt neutraalne?" Külaline oli silmnähtavalt kimbatuses ja tema usk endasse hakkas vankuma.

Jüri tõttas Tiiule appi: "Pole vaja meid solvata! Teate, "jõuluisik" on siiski parem. Mida me vanuse kohta arvamegi?" Kohe kostis talle vastuseks rõõmus kilge: „Vanus on sotsiaalne konstruktsioon!“

Jõuluisik kogus end viimaks, rehmas vaevumärgatavalt käega ning teatas taasleitud entusiasmiga: "Kas keegi jõuluisikule istet pakuks, olen pikast teest väsinud?" Kohe tõttasidki Jüri ja Tiiu tooliga tema juurde, sõnasid: "Istuge ometi, neutraalne jõuluisik!"

Istet võtnuna otsustas jõuluisik kohe asja juurde asuda, ajas käe kotti, tõmbas sealt ühe jõupaberisse mähitud paki välja ning veeris selle pealt nime: "M-A-R-I. Mari! Nii, mul on siin pakk Marile, kus sa oled väike tüd..." Jüri köhatas. Jõuluisik vaatas vilksamisi tema poole ning parandas end: "Kus sa oled, väike isik?" Mari astus ette.

Jõuluisik vaatas teda - laps nagu laps ikka: "Kas sa istuksid jõuluisikule siia põlve peale?" Mari silmad läksid suureks, suu kiskus viltu ja lõug hakkas värisema. Jüri ja Tiiu tõttasid mõlemad tema juurde ning võtsid oma kaitsvasse embusesse. Jüri vaatas jõuluisikut verd täisvalgunud silmadega ning kähvatas: "Kas te tõesti ei tea, mis maailmas me elame? Kas te tõelisi uudiseid üldse ei loe? Kas te tõesti olete peavoolumeedia poolt nii ajupestud? Tiiu, ole hea, anna Marile rahustuseks soodavett."

Tiiu viis nutukriimulise näoga Mari laua juurde ning andis talle veeklaasi. Jüri sisistas samal ajal jõuluisikule: "Te vaadake mul ette!"

Jõuluisik kössitas toolil nagu õnnetusehunnik, kuid siis astusid Tiiu ja Mari tema juurde. "Hea küll," sõnas Tiiu. "Unustame selle vääratuse, on ikkagi jõuluaeg ja me mõistame, et teadlikkus levib visalt. Lähme edasi, aga ei mingit teate-küll-mis-juttu enam."

"Andestage," vastas jõuluisik tusaselt ja pöördus Mari poole, võltsnaeratus habeme ja vuntside vahelt säramas: "Ja mida sina, Mari, siis jõuluisikule paki saamise eest teed. Loed luuletust või laulad või tantsid?" Mari ulatas jõuluisikule paki kokkuköidetud pabereid: "Ma annaksin teile lugeda oma bakalaureusetöö, mis tõestab, et Maa on lapik."

Jõuluisik vajus aeglaselt toolilt maha põrandale ning jäi sinna liikumatult lebama. Tiiu jooksis tervendavate kristallide järele, Jüri silus ehmunult kleidi rinnaesist ja Mari hakkas magistritööd kirjutama. Oli aasta neutraalseim aeg.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Vikerraadio



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: