Kaupo Meiel. Neutraalne jõululugu ({{commentsTotal}})

Jõuluvana
Jõuluvana Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Vikerraadio kommentaaris tõi Kaupo Meiel mõned näited ajast, kui sõnad "jõuluvana" ja "jõulutaat" on oma aja ära elanud.

Seisis kord metsaveerel väike maja. Korstnast tõusis taeva poole valge suitsujuga ja selle ümber hõljusid õrnad lumehelbed. Maja akendest paistis valgust ja tuulegeneraator oli mässitud õrnalt vilkuvatesse tulukestesse.

Majas sees valitses sume õhtuvaikus, mida ühtäkki lõhestas koputus. Kui Jüri ukse avas, astus sisse jõuluvana, valge habe ees, punane kuub seljas ja kingikott üle õla visatud. "Kas siin peres ka häid lapsi on?" küsis külaline kõmiseval häälel.

Keegi ei vastanud. "Ma küsisin, et kas siin peres...." alustas jõuluvana taas, aga Jüri katkestas teda: "Teate, me ei kasuta määratlusi "hea" ja "halb", sest see, mis võib olla hea ühe inimese jaoks, ei ole seda tingimata teise jaoks. Meie pere püüab olla positiivse mõtlemisega ning kõige positiivsem on neutraalsus, kas te ei leia."

Jõuluvana kohmetus veidi, kuid et tegu oli karastunud ja vilunud pühadeteenistujaga, noogutas ta mõistvalt ja teatas sama kõmiseval häälel kui enne: "Kas siin peres ka neutraalseid lapsi on?" Kohe kostiski lapse innustunud hääl: "Jaa, mina olen! Ma olen kogu aasta neutraalne olnud!"

"See on küll väga ... neutraalne," kostis jõuluvana. "Kas keegi jõulumehele istet ka pakub?"

Nüüd elavnes Tiiu: "Vaadake, me ei poolda siin peres lahterdamist. Ehk on teil võimalik veidi teistmoodi väljenduda, ajate muidu lapse segadusse?"

"Aga ma olen ju jõulumees. Te ei saa ometi öelda, et ma olen jõulunaine," teatas külaline.

"Polegi vaja öelda jõulunaine," vastas Mari. "Öelge lihtsalt "jõuluisik"."

"Jõuluisik? Aga võibolla olen siis vähemalt "jõuluvana", see on ju piisavalt neutraalne?" Külaline oli silmnähtavalt kimbatuses ja tema usk endasse hakkas vankuma.

Jüri tõttas Tiiule appi: "Pole vaja meid solvata! Teate, "jõuluisik" on siiski parem. Mida me vanuse kohta arvamegi?" Kohe kostis talle vastuseks rõõmus kilge: „Vanus on sotsiaalne konstruktsioon!“

Jõuluisik kogus end viimaks, rehmas vaevumärgatavalt käega ning teatas taasleitud entusiasmiga: "Kas keegi jõuluisikule istet pakuks, olen pikast teest väsinud?" Kohe tõttasidki Jüri ja Tiiu tooliga tema juurde, sõnasid: "Istuge ometi, neutraalne jõuluisik!"

Istet võtnuna otsustas jõuluisik kohe asja juurde asuda, ajas käe kotti, tõmbas sealt ühe jõupaberisse mähitud paki välja ning veeris selle pealt nime: "M-A-R-I. Mari! Nii, mul on siin pakk Marile, kus sa oled väike tüd..." Jüri köhatas. Jõuluisik vaatas vilksamisi tema poole ning parandas end: "Kus sa oled, väike isik?" Mari astus ette.

Jõuluisik vaatas teda - laps nagu laps ikka: "Kas sa istuksid jõuluisikule siia põlve peale?" Mari silmad läksid suureks, suu kiskus viltu ja lõug hakkas värisema. Jüri ja Tiiu tõttasid mõlemad tema juurde ning võtsid oma kaitsvasse embusesse. Jüri vaatas jõuluisikut verd täisvalgunud silmadega ning kähvatas: "Kas te tõesti ei tea, mis maailmas me elame? Kas te tõelisi uudiseid üldse ei loe? Kas te tõesti olete peavoolumeedia poolt nii ajupestud? Tiiu, ole hea, anna Marile rahustuseks soodavett."

Tiiu viis nutukriimulise näoga Mari laua juurde ning andis talle veeklaasi. Jüri sisistas samal ajal jõuluisikule: "Te vaadake mul ette!"

Jõuluisik kössitas toolil nagu õnnetusehunnik, kuid siis astusid Tiiu ja Mari tema juurde. "Hea küll," sõnas Tiiu. "Unustame selle vääratuse, on ikkagi jõuluaeg ja me mõistame, et teadlikkus levib visalt. Lähme edasi, aga ei mingit teate-küll-mis-juttu enam."

"Andestage," vastas jõuluisik tusaselt ja pöördus Mari poole, võltsnaeratus habeme ja vuntside vahelt säramas: "Ja mida sina, Mari, siis jõuluisikule paki saamise eest teed. Loed luuletust või laulad või tantsid?" Mari ulatas jõuluisikule paki kokkuköidetud pabereid: "Ma annaksin teile lugeda oma bakalaureusetöö, mis tõestab, et Maa on lapik."

Jõuluisik vajus aeglaselt toolilt maha põrandale ning jäi sinna liikumatult lebama. Tiiu jooksis tervendavate kristallide järele, Jüri silus ehmunult kleidi rinnaesist ja Mari hakkas magistritööd kirjutama. Oli aasta neutraalseim aeg.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: