Tudengid restaureerisid Haapsalu raudteejaamas kaheksa seinamaali ({{commentsTotal}})

Maalid Haapsalu raudteejaamas.
Maalid Haapsalu raudteejaamas. Autor/allikas: ERR

Eesti Kunstiakadeemia tudengid restaureerisid Haapsalu raudteejaamas kaheksa õlitehnikas seinamaali, mille võis legendi järgi maalida Teise maailmasõja järel üks saksa sõjavang. Maalid muudab eriliseks nende temaatika - on väga haruldane, et sügaval stalinismiajal sai avalikku ruumi maalida terve rea romantilisi merevaateid.

Haapsalu jaamahoone kolmanda klassi ootesaal on koduks raudtee- ja sidemuuseumi kogus olevatele telefoniaparaatidele. Tõstes pilgu aga riiulitelt üles, näeb vaataja kaheksat seinamaali, mis on valminud nõukogudeaja algusaastatel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me naljaga oleme neid nimetanud kohalikuks Aivazovskiks, no Aivazovski päris ei ole, aga selge, et tegemist ei ole täiesti diletandiga. Selge, et eriti lähedalt on näha, et inimene on ikkagi kunsti õppinud ja kunstiga tegelenud, ikkagi kogenud meistriga on tegemist," rääkis Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop.

Millal ja miks need teosed maaliti, ei ole täpselt teada, aga 1951. aastal olid need juba olemas. Kuulduste järgi võis autoriks olla üks ehitustöödel abiks olnud saksa sõjavang.

"Selles mõttes see teeb muidugi intrigeerivaks need asjad, et kes on maalinud sellel ajal sellised romantilised meremaastikud, kaheksa tükki, laevukesed. Kes need sinna maalinud on, mis selle asja taga on olnud ja kas me selleni kunagi tegelikult jõuame. Tore on vähemalt hüpoteeside-legendide najal mõelda, et see on üks saksa sõjavang, kes need sinna teinud on," rääkis Hiiop.

Algselt olid ruumikujunduses ka Lenini ja Stalini portreed, kuid ikkagi on haruldane, et maalid ise olid ideoloogiavabad. Teosed vajasid restaureerimist, sest nende värv koorus ja aastakümned ahjuküttega ruumis olid katnud nad tahmalooriga.

"Ja siis see ruum läkski kuidagi selliseks helgeks, heledaks, kargeks, et hästi ilus ruumitervik tuli sealt tänu nende maalingute puhastamisele välja," ütles Hiiop.

Toimetaja: Merili Nael



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: