Superministeeriumis avati korruptsioonivastane näitus ({{commentsTotal}})

Keskkriminaalpolitsei töötajad ja Tartu kunstitudengid riputasid teisipäeval Tallinnas superministeeriumi hoonesse üles kunstinäituse, mis peaks tulevased sigadused selles majas ära hoidma.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo andis "Aktuaalsele kaamerale" hommikul valge ümbriku, millel peal sea pildiga mark. Sea olid Tartu kunstikooli tudengid ja keskkriminaalpolitsei kahe peale ka uude ja uhkesse superministeeriumisse vedanud, olles ise sealjuures oma seatembu üle väga uhked.

"See visioon hakkas minema niimoodi, et inimese jalajäljed /.../ lähevad üle sõrgadeks, mis näitab korruptsiooni mõju, et see ahnus ja saamahimu saavutab juba sellise taseme, et sinu jaoks ei ole olulised inimlikud väärtused, ei ausus, ei eetika," selgitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo komissar Remo Perli.

Niisiis näevad Tartu kunstikooli tudengid, kelle viimane aasta on keskriminaalpolitsei tellimusel paljuski olnud üks pidev korruptandi kingades astumine, viimast loomastumas. Ja mitte ainult, lisaks lähevad kõik korruptandid nende meelest ka rooste. Kunstitudeng Margus Teska ütles, et paralleel korruptsiooni ja korrosiooni vahel tekkis tal siis, kui aias vanadest puitlaudadest roostes naelu välja kangutas.

"Inimene, kes võib väliselt välja näha väga kena, viisakas, ütleme, et tal on veel ka disainerülikond ja ilusad jalanõud, aga kui ta vaatab end peeglist, siis ta näeb, et tema nägu on tegelikult korrodeerunud, ta on sisimas täis roostet," selgitas Tartu kunstikooli tudeng Triin Linnaks.

Tudengitelt said kõik oma osa. Ka politsei senised infovoldikud selle kohta, kuidas korruptsiooni vältida, lasid nad allavett.

"Kui me räägime sellest, et tahad noore inimese tähelepanu köita, aga selleks on sul ju aega umbes kaks-kolm sekundit. Ja kui see on selline voldik, mis on täis paksu teksti, siis see ei kõlba kuhugi. Meie siis üks grupp tegi sellise chati stiilis voldiku," rääkis Linnaks.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt said kutse näituse avamisele teiste hulgas nii justiitsminisiter kui ka Tallinna linnapea. Reinsalu sõnul tekitab selline näitus rõõmu.

"See on nagu rändtsirkus, mis hakkab tiirlema ümber maa nendesse kohtadesse, kus on pahandusi olnud ja nendesse, kus ei ole olnud, et tulevikus ka ei tekiks," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: