Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema ({{commentsTotal}})

Eesti keele riigieksam.
Eesti keele riigieksam. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Enamasti pole keegi meist nii tark ja tubli, et kogu elu selle ülla maksiimi järgi rihtida ja nii koperdamegi maailmas ringi, silme ees see õilis printsiip, mille kõrgusteni me ei küüni.

Mõni on hoopis selline mõeldud-mõeldud-inimene. See pole veel kõige hullem. Mõeldud-mõeldud on ju viimaks vaese-mehe zen-budism – toimi toimimata. Nojah, kõlab ilusti, aga kui ikka on vaja laps lasteaiast ära tuua, pesu masinasse panna või hommikul tööle minna, siis see nagu ei lähe hästi.

Siis näib päris hästi sobivat hoopis tehtud-tehtud valem. Vana hea Itaalia fašismi printsiip. Fašistlik, sest Benito Mussolini ju ütles, et fašismi ideoloogia on aktsioon. Ehk siis seisneb tehtud-tehtud-maksiim teooria täielikus eituses. Seda on väga mõistlik rakendada, kui näiteks pohmell on kõva, aga asjad peavad aetud saama. Või kui pole tuju minna istuma suguvõsa jõululauda, et pugida seal verivorsti ja kuulata tühiseid pajatusi. Siis pole muud, kui tuleb lasta pea tühjaks ja panna keha tegutsema. Kuid, olgem ausad – tehtud-tehtud on siiski hädalahendus. Nii kaugele ei jõua. Ja pealegi, nii tegutsedes võib juhtuda, et ühel hetkel käivitab mõistus end kogemata ise ning leiamegi end eneselegi ootamatult hirmuäratavast tehtud-mõeldud situatsioonist.

Sellest olukorrast leidis end eile hommikul ˇharidus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, kes pidi "Aktuaalses kaameras" esinedes teatama, et ministeerium kaalub eesti keele riigieksami uue hindamismudeli ülevaatamist. Kusjuures – mitte ei vaata üle, vaid kaalub seda!

Niisiis, kõigepealt tehti teatavaks, et edaspidi hinnatakse eesti keele riigieksami lugemisülesannete kirjalikke vastuseid selliselt, et neis tehtud õigekirjavead arvesse ei lähe. Ministeeriumi sõnul pidi see tegema hindamise läbipaistvamaks. Kuidas, jääb selgusetuks, aga polegi vaja norida – mõisted nagu „läbipaistvus” või „kaasamine” on bürokraatlik uuskeel, mõeldud naiivsete lollitamiseks.

Aga see selleks. Nüüd siis igatahes kaalutakse ülevaatamist.

Veel lõbusamaks teeb loo tõik, et asekantsler Laidmets pidi eile tunnistama, et eksami muutmise taga polegi päriselt ministeerium, vaid „eksamitöö ja hindamisjuhendi valmistab ette ja otsustab SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon”. Siit võib välja lugeda, et kogu see tehtud-mõeldud juhtum oli sedavõrd tehtud ja nii vähe mõeldud, et ministeerium ei teadnudki, mida Innove teeb ja kuidas mõtleb.

Tegu ongi nii lolli looga, et polegi midagi öelda. Lihtsalt järjekordne näide sellest, kuidas riiki juhitakse lähtuvalt mingitest käsitlustest, mis on arusaamatud kõigile peale asjaosaliste, kes on vastumeelselt valmis selgitusi andma ning „kaaluma ülevaatamist” ainult siis, kui kisa läheb nii valjuks, et teisiti ei saa.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: