Peeter Helme raamatusoovitus: ühe kirjaniku lapsepõlvelemmikud ({{commentsTotal}})

Holger Kaints
Holger Kaints Autor/allikas: Scanpix

Holger Kaints - "Mälestusi raamatutest"

Hea Lugu, 2017. 159 lk.

Ikka on kombeks kirjutada mälestusi. Üldiselt kirjutavad inimesed enda elust. Vahel konkreetselt lapsepõlvest, vahel mingist neile eriti eredalt ning nende enda või kaaskodanike või maailma jaoks olulisest epohhist – näiteks aastatest selvehalli direktorina... Pole küll selliseid näinud, aga teoreetiliselt võimalik.

Ka 1957. aastal sündinud kirjanik Holger Kaintsi sulest on nüüd ilmunud mälestused. Aga need pole mingid tavalised mälestused. Holger Kaints ei kirjuta neis iseendast. Vähemalt mitte otsesõnu. Tema kirjastuses Hea Lugu ilmunud raamat kannab hoopis pealkirja "Mälestusi raamatutest" ja tegelikult ongi see ju äärmiselt kohane, sest tõesti – mida on kirjanikul muidu kirjutada? Et ärkas hommikul üles, pani tuhvlid jalga ja kohvi tulele ning hakkas kirjutama? Ja niimoodi näiteks kakskümmend aastat järjest? Kord aastas kutsutakse maakooli esindama ja siis jälle – tuhvlid, kohv, laud. Ei kõla põnevalt.

Ega peagi kõlama. Kirjaniku elu põnevus on hoopis mujal. Raamatutes. Ja isegi mitte niivõrd mitte enda raamatutes. Sest need ju tema töö viljad. Kui kirjanik kirjutab iseenda raamatutest mälestusi, on see ju sama hea, kui mõni teine inimene hakkaks iseenda laste mälestusi kirjutama ja nende kaudu arutlema, miks temast sai see inimene, kes ta on. No ei kõla ju loogiliselt?

Holger Kaints kirjutab hoopis raamatutest, mis teda mõjutasid. Mis teda kujundasid. Mis tegid temast selle inimese, kes ta on. Sajakuuekümne lehekülje pikkune raamat on üles ehitatud autori omaelulooliselt. Algab see teostega, mille tekstist mäletab väike Holger vaid seda, mida ema ette luges. Olgu selleks siis Siima Škopi piltidega "Väike Mukk" või Sergei Mihhalkovi "Lugu kolmest põrsakesest". Autor räägib nendest raamatutest, nendega seotud meenutustest, suure kaasaelamise ja ääretu südamlikkusega. Ja liigub niimoodi läbi kogu elu – raamatu teine peatükk, pealkirjaga "Kirjaoskaja rõõmud" on pühendatud kuuekümnendate aastate megahittidele – Astrid Lindgreni ja Nikolai Nossovi surematutele teostele. Kusjuures, väga sobilikult on Kaints lisanud raamatu lõppu ka enda kirjutatud ja 2010. aastal kultuurilehes Keskus ilmunud käsitluse Totu-raamatute ideoloogilisest küljest. Aga jah, eraldi peatub Kaints pikalt sarjal "Seiklusjutte maalt ja merelt", mis ilmus aastatel 1955-1962, aga mis kuulus vast kõigi kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja veel ka kaheksakümnendatel üles kasvanud poiste – aga kahtlemata ka mõnede tüdrukute – lugemislauale. „Kolm musketäri” koos oma järgedega, Jules Verne’i ja Mark Twaini romaanid, aga ka ida-saksa vestern, Benno Voelkneri "Raevuka oja org" ning muidugi Robert Stilmarki "Pärija Kalkutast" leiavad kõik pikemalt käsitlemist. Ja nii edasi ja nii edasi.

Lisaks saab raamatust huvitava ülevaate autori ema toonasest töökohast – Tallinna keskhaigla raamatukogust ja üldse raamatukogunduse toimimise põhialustest. Omaette huvipakkuv on aga raamatu viimane, kõige pikem peatükk "Raamatute baas". Selles räägib Holger Kaints enda tööst raamatute hulgibaasis ning selgitab selle asutuse toimimise sovetlikku absurdi ja peatub pikemalt sellel, miks, mis alustel ja kuidas hakkas 1980. saabuma Eestisse näpuotsaga müügile lääne raamatuid ning mis tundeid nende keskel viibimine toona temas tekitas.

Ehk siis on tegu ühe raamatusõbra äärmiselt isikliku, sooja ja – see pole sugugi mitte vähetähtis – ka kaunilt kujundatud raamatuga, siinkohal tunnustus kujundaja Linda Liblikale. Vähemalt minus tekitas see soovi paljud vanad klassikud uuesti kätte võtta ja taas läbi lugeda.

Toimetaja: Helen Eelrand



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: