Jaak Juske: Balti jaama asemel oli varem elavate surnute kodu
Jaak Juske värskelt ilmunud raamat "Kalamaja aja lood" koondab lugusid Kalamajast alates keskajast kuni tänapäevani välja.
Kui veel 1980. aastatel peeti Kalamaja kõdurajooniks, mille ajaloolisi puitehitisi taheti lammutada, siis tänaseks on neist suurem osa renoveeritud ja Kalamajast on saanud ihaldatud elurajoon.
Väledalt areneva Kalamaja üks sümbol on Balti jaama turg, mis sai alles hiljuti uue arhitektuurse lahenduse. 1993. aasta 1. oktoobril avatud kahtlase kuulsusega turust on kujunenud nüüdisaegne kohtumispaik. 19. sajandi teisel poolel asus turu kohal aga varjusurnute kodu.
"Enne raudtee ehitust elas toona Tallinnas üks natuke nupust nikastanud doktorihärra, kes oli veendunud, et kõik surnud pole veel meie seast lahkunud ehk on elavad surnud või varjusurnud," sõnas raamatu autor Jaak Juske "Aktuaalses kaameras" ja lisas, et see mees tegi testamendi ja pärandas vara Tallinna raele kohustusega rajada kuskil Tallinnas varjusurnute kodu.
"Lõpuks raad seda tegi, aga ega siia väga palju patsiente ei toodud, vaid kohast sai hoopis kahtlase kuulsusega kõrts või lõbumaja," nentis ta ja kinnitas, et kui aastal 1870 avati Balti raudtee, siis õige pea raudtee ostis hooned ära ja sulges selle põhjakäinud varjusurnute kodu.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Aktuaalne kaamera"