"Missa Bruxellensis" esmaettekanne jõuab täna Tallinna publikuni ({{commentsTotal}})

Corelli barokkorkester
Corelli barokkorkester Autor/allikas: Olev Mihkelmaa

Kontserdiagentuuri Corelli Music koos pühadeajaga esimesel advendil alanud jõulumuusika festivali "Kirikupühad Maarjamaal" tõeline suursündmus, eile publikust tulvil Tartu Jaani kirikus toimunud Biberi "Missa Bruxellensis" esmaettekanne Eestis saab korduse täna õhtul kell 20 Tallinna Jaani kirikus.

Enneolematu sündmusena saab nautida unustatud barokiaja suurvormi, Heinrich Ignaz Franz von Biberi suurteose "Missa Bruxellensis" ehk "Brüsseli missa" esmaettekanne Eestis. Seda erakordse koosseisuga uhket teost on kogu maailmaski väga vähe ette kantud.

Esinevad Pirjo Jonas ja Maria Listra (sopranid), Tuuri Dede (metsosopran), Ivo Posti (kontratenor), Anto Õnnis ja Rasmus Kull (tenorid), Tamar Nugis ja Uku Joller (bassid), samuti Corelli Barokkorkester ajastu pillidel. Dirigeerib.  Martin Sildos

"Missa Bruxellensis" on teos, mille autorluse tuvastamise lugu on lausa kriminaalromaani vääriline. 1694-1704 kirjutatud missa lebas ligi kolm sajandit unustatuna ja hoopis teisele heliloojale omistatuna Brüsseli arhiivides.

Maria Mölder kirjutab: "On kaks missat, mille tuvastamine just Biberi teostena on olnud tohutult pikk ja põnev teekond ning meenutanud suisa keerulist detektiivitööd. Nii "Missa Salisburgensis" kui ka "Missa Bruxellensis" oleksid vabalt võinud vajuda ajaloo prügikasti või mitte kunagi saada tuntuks õige autori nime all. Salzburgi katedraali koormeister 19. sajandi lõpus leidis üsna juhuslikult "Missa Salisburgensise" partiid sealsest toidupoest: poodnik pakkis noodipaberisse köögivilju. Kaua peeti teost Orazio Benevoli (1605–1672) loominguks, see arvati olevat kirjutatud 1628. aasta teenistuseks Salzburgi katedraalis."

Sealt edasi järgnes taas pikk vaikus ning alles 20. sajandi lõpus suudeti muusikalise käekirja võrdlustega ning käsikirjade omaaegse kopeerija ja kasutatud paberi vesimärkide päritolu uurides tuvastada, et mõlemad missad on kirjutanud siiski saksa helilooja Biber. "Missa Bruxellensise" funktsiooni kohta on samuti tehtud palju oletusi. Arvatavasti on teos loodud selle puhul, et Salzburgi katedraali peapiiskop asutas 1701. aastal Püha Ruperti rüütlite ordu: on teada, et seda sündmust tähistati suurejooneliselt missaga, kus viibis ka peapiiskop. Kuna ordu oli sõjaväeline üksus, seletaks see ka trompetite tähtsust ja fanfaaristiili Biberi teoses. Orkestris mängivad lisaks keelpillidele ja orelile ka 4 trompetit, 2 tsinki, 3 trombooni ja timpanid.

Väga uhke on ka vokaalsolistide koosseis, tavapärase nelja laulja asemel osaleb teose ettekannetel kaheksa solisti. Biber on teoses kasutanud antifoonilist kompositsioonivõtet, mis tähendab, et üks instrumendi- või häälerühm mängib või laulab ühe teema ja teine rühm vastab. Eriti uhkelt võis teos kõlada Salzburgi katedraalis, kus oli toona lausa kolm orelit erinevates kiriku osades, mille juurde paigutati erinevad pillide ja lauljate grupid.

Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704) oli särav ja virtuoosne viiuldaja, võib-olla üks 17. sajandi tunnustatumaid soliste Euroopas. Ta oli ka uuenduslik helilooja, kelle teosed – eriti viiulisonaadid – koguvad praegu kontserdirepertuaaris taas tuntust. Böömimaal sündinud Biberi hariduskäigust on teada vähe, kuid arvatakse, et ta õppis Viinis saksa viiuldaja Johann Heinrich Schmelzeri juures. Ta mängis viiulit paljudes aristokraatlikes õukondades, sh Moraavias ja Lichtensteinis. 1670. aastal hülgas ta loata oma senise töökoha, et ühineda Salzburgi kapelliga, kus temast sai varsti kapellmeister. 1690. aastal andis Leopold I talle aadlitiitli, millega tema nimesse lisandus "von".

Toimetaja: Helen Eelrand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: