"Missa Bruxellensis" esmaettekanne jõuab täna Tallinna publikuni ({{commentsTotal}})

Corelli barokkorkester
Corelli barokkorkester Autor/allikas: Olev Mihkelmaa

Kontserdiagentuuri Corelli Music koos pühadeajaga esimesel advendil alanud jõulumuusika festivali "Kirikupühad Maarjamaal" tõeline suursündmus, eile publikust tulvil Tartu Jaani kirikus toimunud Biberi "Missa Bruxellensis" esmaettekanne Eestis saab korduse täna õhtul kell 20 Tallinna Jaani kirikus.

Enneolematu sündmusena saab nautida unustatud barokiaja suurvormi, Heinrich Ignaz Franz von Biberi suurteose "Missa Bruxellensis" ehk "Brüsseli missa" esmaettekanne Eestis. Seda erakordse koosseisuga uhket teost on kogu maailmaski väga vähe ette kantud.

Esinevad Pirjo Jonas ja Maria Listra (sopranid), Tuuri Dede (metsosopran), Ivo Posti (kontratenor), Anto Õnnis ja Rasmus Kull (tenorid), Tamar Nugis ja Uku Joller (bassid), samuti Corelli Barokkorkester ajastu pillidel. Dirigeerib.  Martin Sildos

"Missa Bruxellensis" on teos, mille autorluse tuvastamise lugu on lausa kriminaalromaani vääriline. 1694-1704 kirjutatud missa lebas ligi kolm sajandit unustatuna ja hoopis teisele heliloojale omistatuna Brüsseli arhiivides.

Maria Mölder kirjutab: "On kaks missat, mille tuvastamine just Biberi teostena on olnud tohutult pikk ja põnev teekond ning meenutanud suisa keerulist detektiivitööd. Nii "Missa Salisburgensis" kui ka "Missa Bruxellensis" oleksid vabalt võinud vajuda ajaloo prügikasti või mitte kunagi saada tuntuks õige autori nime all. Salzburgi katedraali koormeister 19. sajandi lõpus leidis üsna juhuslikult "Missa Salisburgensise" partiid sealsest toidupoest: poodnik pakkis noodipaberisse köögivilju. Kaua peeti teost Orazio Benevoli (1605–1672) loominguks, see arvati olevat kirjutatud 1628. aasta teenistuseks Salzburgi katedraalis."

Sealt edasi järgnes taas pikk vaikus ning alles 20. sajandi lõpus suudeti muusikalise käekirja võrdlustega ning käsikirjade omaaegse kopeerija ja kasutatud paberi vesimärkide päritolu uurides tuvastada, et mõlemad missad on kirjutanud siiski saksa helilooja Biber. "Missa Bruxellensise" funktsiooni kohta on samuti tehtud palju oletusi. Arvatavasti on teos loodud selle puhul, et Salzburgi katedraali peapiiskop asutas 1701. aastal Püha Ruperti rüütlite ordu: on teada, et seda sündmust tähistati suurejooneliselt missaga, kus viibis ka peapiiskop. Kuna ordu oli sõjaväeline üksus, seletaks see ka trompetite tähtsust ja fanfaaristiili Biberi teoses. Orkestris mängivad lisaks keelpillidele ja orelile ka 4 trompetit, 2 tsinki, 3 trombooni ja timpanid.

Väga uhke on ka vokaalsolistide koosseis, tavapärase nelja laulja asemel osaleb teose ettekannetel kaheksa solisti. Biber on teoses kasutanud antifoonilist kompositsioonivõtet, mis tähendab, et üks instrumendi- või häälerühm mängib või laulab ühe teema ja teine rühm vastab. Eriti uhkelt võis teos kõlada Salzburgi katedraalis, kus oli toona lausa kolm orelit erinevates kiriku osades, mille juurde paigutati erinevad pillide ja lauljate grupid.

Heinrich Ignaz Franz von Biber (1644–1704) oli särav ja virtuoosne viiuldaja, võib-olla üks 17. sajandi tunnustatumaid soliste Euroopas. Ta oli ka uuenduslik helilooja, kelle teosed – eriti viiulisonaadid – koguvad praegu kontserdirepertuaaris taas tuntust. Böömimaal sündinud Biberi hariduskäigust on teada vähe, kuid arvatakse, et ta õppis Viinis saksa viiuldaja Johann Heinrich Schmelzeri juures. Ta mängis viiulit paljudes aristokraatlikes õukondades, sh Moraavias ja Lichtensteinis. 1670. aastal hülgas ta loata oma senise töökoha, et ühineda Salzburgi kapelliga, kus temast sai varsti kapellmeister. 1690. aastal andis Leopold I talle aadlitiitli, millega tema nimesse lisandus "von".

Toimetaja: Helen Eelrand



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: