Arvustus. Eh, noh, jah, käib kah ({{commentsTotal}})

Tavaline betoon kipub pragunema ja lagunema.
Tavaline betoon kipub pragunema ja lagunema. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus raamat

Tiia Sugasepp

"Kaks kaotatud armastust"

Tammerraamat

 

Parem muidugi kui Cartland. Keda miskipärast naistekate suureks vanaks leediks peetakse. Suur ja vana võib ta olla, leedist on asi oi kui kaugel.

On hirmsasti meeldiv, et, mida aeg edasi, seda enam taibatakse, seks, et oleks suur kirjandus, peab kõigepealt olema niiöelda igapäevakirjandust. Neidsamu põlatud naistekaid, põnekaid, jummal, kasvõi pornot. Eesti keele puhtuse eest võitlejana võiks muidugi nõuda, et pornot nimetataks kiimakaks. Ja ärge irvitage, hea porno... hea küll, Kender sai oma vitsad, aga õiguse ka! Täie õigusega.

Sinane on siis üks plörts betooni kirjanduse vundamenti. Minu lemmiku, naistekate segumasinast.

Nüüd vastuvõtukomisjon käib ohkides ümber valmis kuivanud toote, sügab kukalt, kirjutada vastuvõtuaktile alla või mitte. Või kuidas ülepea hinnata.

Iseenesest lobedalt jooksev lugu. Kuidas inetust pardipojast, teadagi, aga siis tuleb kuvi vaatuv, nagu ütles Salomon Vesipruul ärgates. Kord üles, kord alla. Kuskilt meie pisikesest Eestist kasvatab kangekaelne tütarlaps endast ooperilaulja. Ikka maailma tormates, igasugu kahtlased italiaanod mängus. Kus võikski kohe õnne leida, selle ümber 600 lehekülge jahuda, pulmakellad.

Õnneks ei tee autor seda viga, vaid toob lõbusamad segadused mängu. Igasugu karvikutest levimuusikute näol. Keerab vindi sisse, ajab asja hulluks, hoiab põnevil, paneb kaasa tundma, kõik, nagu peab.

Eriti armas, et jääb mõistlikku paksusse. Eks naised peagi taljet jälgima, mis? Oi, andke mind nüüd üles seksistliku märkuse eest.

Aga, ohoi.

Kirjanduse vundamenti on küll valatud korralik betoon, aga see tuleb kahjuks katta. Mitte lasta keeletunnetusel ärgata. Keel on halb. Mitte väga halb, aga halb. Kubisedes kohutavustest nagu „silitas hellalt”. Palun... seletage mulle, kuidas siis see jõhkralt silitamine käib.

Tegelikult on see võimalik, aga lahtiseletamine tooks süüdistuse kraesse.

Ja inimesed ei räägi „individuaalsetest eelistustest”, kui nad just ei taha kellelegi pugeda või, vastupidi, üle kurgi anda. Keel, keel. Dialoog, dialoog.

Otsustas komisjon. Kuna talle vahepeal oli altkäemaks üsna normaalse peediveinina tasku suratud. Kirjutas aktile alla. Kategooria kolm. Koma viis. Arenguruumi on. Igal juhul parem kui “oma ea kohta oli Grimalda tark tütarlaps ega allunud kohe lordi ilmselgetele ahvatluskatsetele.”

Toimetaja: Valner Valme



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: