Riik hakkab kultuuriväärtusi materjali järgi hoiustama
Kultuuriministeerium soovib ehitada muuseumidele kaks ühishoidlat - ühe Põhja- ja teise Lõuna-Eestisse -, kus hakatakse museaale hoidma materjalipõhiselt. Ühishoidlate rajamisele eelnev museaalide säilitamise uuring on lõpusirgel.
Ministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Marju Niinemaa ütles ERR-ile, et riigile kuuluvates muuseumikogudes hoiustatakse 4,3 miljonit museaali, kuid praegu hoiavad ja säilitavad muuseumid museaale vastavalt võimalustele. See tähendab, et hoidlate olukord on väga erinev ja muuseumide lõikes ebaühtlane.
"Praegused muuseumide hoidlad on ruumid või hooned, mis on enamasti selleks kohandatud. Mitmeid muuseume kimbutab ruumipuudus, ebasobivad kliimatingimused ning sisutusinventar," tõdes Niinemaa, kelle sõnul on tänapäeva nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid vaid Kumul ja Eesti Rahva Muuseumil (ERM).
Niinemaa sõnul on riik investeerinud hoidlatesse vajaduspõhiselt ja pidevalt, kuid vaja oleks kesksemat üle-eestilist lähenemist, mis oleks ka pikemas perspektiivis püsiv ja otstarbekas.
Üks võimalus selleks on tema sõnul ühishoidla ehitamine nagu on juba mitmel pool maailmas tehtud.
Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks optimaalne ehitada kaks ühishoidlat - üks Lõuna-Eestisse ja teine Põhja-Eestisse.
Ühishoidlates hakataks museaale hoiustama mitte muuseumikeskselt, vaid materjalipõhiselt.
See tähendab, et ühes ruumis hoiustatakse koos näiteks puitesemeid, teises maale, kolmandas hõbedat. Seejuures pole Niinemaa sõnul tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud.
"Materjalipõhiselt hoiustatud museaalid võimaldavad anda terviklikuma ülevaate ajaloost ja kultuurist, sest kõrvuti on unikaalne autorilooming ning masstoodang – kuid see ongi läbilõige meie ühiskonnast," selgitas Niinemaa.
Ühishoidlate rajamine toob kaasa muudatusi ka muuseumitöötajatele. Kui museaalid ei asu enam muuseumide juures, siis peab muuseumitöötaja planeerima oma aega ja transporti.
"Kuidas kavandada ühishoidla igapäevatööd, kes iga töölõigu eest vastutab, kuidas saavad uurijad museaalidele ligi - need on olulised küsimused, kuid olukord muutub kahtlemata lihtsamaks, kui kõik museaalid on koondunud kompaktsemalt ning enam pole vaja külastada mitut uurimissaali riigi eri paigus," lisas Niinemaa.
Uuring on lõpusirgel
Kultuuriministeeriumi hanke tulemusel koostatakse museaalide säilitamise teenuse analüüs, mille abil soovib ministeerium selgitada välja, kuidas tagada tõhus ja ressursisäästlik kultuuripärandi säilitamine ning millised on museaalide kõige optimaalsemad hoiustamisvõimalused.
Analüüsi käigus vaadatakse 30 riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi säilitamise teenust ning selle käigus leitakse võimalusi optimeerimiseks ja teenuse kvaliteedi parendamiseks.
Hoidlateenust vaadatakse laiemalt koos säilitamis-, konserveerimis-, restaureerimis- ja digiteerimisteenustega.
"Laiemalt lähenedes on võimalik ühtlustada Eesti kultuuripärandi säilitamise teenust muuseumide lõikes. Samuti võimaldab selline lähenemine otstarbekamalt ühiselt kasutada olemasolevaid ressursse, parandada hoiustamistingimusi ning muuseumidele pakutava teenuse kvaliteeti. Seega otsitakse lahendusalternatiive nii ruumiprobleemi lahendamisele kui ka museaalide hoidmise kvaliteedi tõstmisele," selgitas Niinemaa.
Museaalide säilitamise teenuse hanke võitis ja uuringu koostasid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös muuseumivaldkonna ja konserveerimise ekspertidega. Hetkel on uuring lõpusirgel.
Toimetaja: Merili Nael