Raie: muinsuskaitseseadus ei vaja käske ja keelde, vaid lahtiseletusi ({{commentsTotal}})

Presidendi kantselei endine direktor Siim Raie.
Presidendi kantselei endine direktor Siim Raie. Autor/allikas: ERR

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie rääkis kultuuriministeeriumi minikonverentsil lähemalt sellest, mida kätkevad endas mõned muinsuskaitseseaduse muudatused. Ta ütles, et muinsuskaitseseadus ei vaja niivõrd käske ja keelde, vaid lahtiseletusi.

Raie sõnul on muinsuskaitseseaduse eesmärk ennekõike suurem paindlikkus – muinsuskaitseametile antakse suurem võimalus otsustada objektide ja projektide üle. "Näiteks, arheoloogiavaldkonnas tekib kahetasandiline kaitse, väiksemaid töid on lihtsam menetleda kui seni. Teine eesmärk on mälestise ja mittemälestise vahe kompenseerimine. Samuti suurem valdkondlik koostöö mäluasutustega."

Ta märkis, et kuivõrd muinsuskaitse kuulub filosoofiavaldkonda, siis pole muinsuskaitseseadusesse vaja kirjutada käske ja keelde. "Oluline osa on lahtiseletamine, milliseid põhimõtteid, milliseid põhimõisteid me kasutame. Autentsus, ettevaatuspõhimõte."

Esmakordselt on sisse toodud ka vaimse kultuuripärandi definitsioonid, ütles Raie. "Kaitse alla võtmiste külje alt oluline muutus, uus tasand ehk see, mida me täna muinsuskaitseseadusega kaitseme, peab kuuluma kõige väärtuslikumasse ossa."

Oluline uuendus on arheoloogilise leiukoha kaitse, mis eristab leiukohta mälestisest. "Soovime, et mõned paigad säiliksid muutumatuna. See on seotud ja otsinguvahenditega otsimisega, kuna see valdkond on laienenud ja ette tulnud on rüüsteid, siis see vajab paremat regulatsiooni. Nüüd lisandub teavitamise kohustus."

Peale selle on muudetud ka muinsuskaitseseaduse juba olemasolevaid komponente. "Mõnevõrra muutub ka mälestistel tegutsevate isikute regulatsioon. Füüsilisest isikute puhul on tegevusloa asemel vaja nüüd pädevustunnistust. Tegevusluba ettevõtetele kui sellist enam pole vaja."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: