Otseülekanne tulemas: Volkonski, Lepajõe, Simmul ja ko esitlevad armeenia nutulaulude raamatut ({{commentsTotal}})

Peeter Volkonski
Peeter Volkonski Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 18 toimub Kirjanike Maja (Tallinn, Harju 1) musta laega saalis Nareki kloostri munga üha Grigori "Nutulaulude raamatu" esitlus. Teose tõlkija ja saatesõnastaja Peeter Volkonskiga vestleb Marju Lepajõe, katkeid "Nutulaulude raamatust" loeb Rain Simmul. ERR kultuuriportaal kannab sündmuse üle ja jäädvustab videos.

Armeenia Apostliku Kiriku laulurühm esitab lisaks katkendeid Makar Yekmalyani jumalateenistusest, sealhulgas “Surb Surb” (“Püha Püha”) ja “Hayr Mer” (“Meie Isa”).

Tallinna Ülikooli kirjastuse ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös korraldatud kirjandusliku kolmapäeva eriüritus on tasuta ning kõiki huvilisi oodatakse.

Raamatust: 
„Armeenia Pindaroseks“ nimetatud Nareki Grigori (951–1003) “Nutulaulude raamat” on tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, aga mõjutanud kogu kristlikku maailma. Nareki kloostri munga Püha Grigori kirjandusliku pärandi moodustavad teoloogilised traktaadid, panegüürikad, hümnid ja laulud ning käesolev poeem "Nutulaulude raamat" (orig. "Matean voghberguthean“). Armeenlastele on "Nutulaulude raamat" piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sel usutakse olevat tervendav mõju, mistõttu hoiavad tõbised teda magades padja all ja loetakse ette haigevoodi kõrval. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas „Nutulaulude raamatut“ müstikuna ka „Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast“.

Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. "Nutulaulude raamatu" lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda. 

Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski imelises tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: "Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus." Väljaanne on varustatud kahe huvitava saatesõnaga: tõlkija eessõna, mis avab tema isiklikku suhet "Nutulaulude raamatuga", samuti tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest.

Toimetaja: Valner Valme



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: