"Ringvaade" käis Okupatsioonide muuseumi kokku pakkimas
8. jaanuaril suleti Okupatsioonide muuseumi uksed, et sinna järgneval poolaastal uus püsiekpositsioon rajada. Hannes Hermaküla käis uurimas, kuidas kulgeb muuseumi kokku pakkimine ning kuidas erinevaid esemeid üldse pakitakse.
Okupatsioonide muuseumi programmijuht Aive Peil tõi "Ringvaates" välja, et pakkimise juures ei kasutata mitte arhivaare, vaid gümnaasiumiõpilasi. "Me tahame õpilastele näidata muuseumi köögipoolt, üks asi on see, kui nad tulevad ja saavad muuseumitunni, aga hoopis teine asi on see, kui nad ise nende esemetega kokku puutuvad, siis tekib neis ka suurem ajaloohuvi."
Suuremate esemete pakkimiseks kasutatakse Peili sõnul siiski kolimisfirmat, õpilased pakivad vaid väiksemaid museaale.
Ühe näitena esmetest, mida tuleb kokku pakkida, on raamatud. Aive Peil tõi näiteks raamatu, mis oli pooleks lõigatud. "Diktatuuririikides hävitati neile ebasobivat kirjandust, kas raiuti pooleks, saeti pooleks, põletati või rebiti lehti välja, et hävitada inimeste kultuurilist mälu," ütles ta ja näitas "Ringvaate" reporterile, kuidas sellist raamatut täpselt pakkima peaks.
"Me avame loodetavasti veel sel aastal uue püsiekspositsiooni, mis keskendub ka okupatsioonide valdkonnale, räägime inimsusevastastest kuritegudest, nii Siberist, holokaustist kui ka vangilaagritest, samal ajal ka põgenemisest ning sellest, mida tähendas jäämine Eestisse ning elu okupatsiooni ajal," ütles Okupatsioonide muuseumi juhataja Merilin Piipuu.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Ringvaade"