Peeter Helme: halbu raamatuid tuleb lugeda selleks, et häid ära tunda ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Mõni aeg tagasi levis sotsiaalmeedias üks 2017. aasta kevadel Ameerika võrguväljaandes Literary Hub ilmunud artikkel, kus räägiti sellest, mitu raamatut inimene elu jooksul läbi loeb.*

Artikli lisas on tabel, kus näidatakse vanuseastmeti sugude kaupa ning lugemisaktiivsust arvesse võttes kolme rühma liigitatult, mitu raamatut jõuab keegi elu jooksul läbi lugeda. Aluseks on võetud keskmine ameeriklane, aga isegi kui me oleme selles osas väga erinevad – mida ma eriti ei usu – siis statistilise suunisena näitab see ometi midagi ära.

Mida ma siis enda kohta nägin? Nimelt seda, et kui peaksin mingi ime läbi veel teist sama kaua elama kui seni, siis jõuan järelejäänud elu jooksul läbi lugeda viissada neli kuini kolm tuhat kakssada kuuskümmend raamatut. 504, kui olen keskmine lugeja; 2100, kui olen usin lugeja ning 3260 raamatut, kui olen superlugeja. Masendav, eks?

Nii kippus arvama ka valdav osa mu sõpradest ja tuttavatest, kes kõnealust artiklit sotsiaalmeedias kommenteerisid. Ja ka ise mõtlesin algul, et üsna nutune tulemus ikka. Vaid kaks-kolm tuhat raamatut...

Aga tegelikult, järele mõeldes, pole siin nutust midagi. Jah, loomulikult on maailmas miljoneid ja miljoneid raamatuid ning neid tekib iga sekundiga juurde. Enamikust neist ma isegi ei kuule mitte. Paljudest kuulen, kuid tean juba siis, et ei loe neid eales. Hetkeks see isegi kurvastab, kuid siis tulevad muud eluülesanded peale, tuleb lugeda mingeid teisi raamatuid ja kurvastus haihtub. Ja ongi ju tore, et piisab vaid ühe tõeliselt hea raamatu lummusesse sattumisest, kui ühtäkki tundub täiesti ebaoluline, et kuskil ootavad miljonid köiteid, mis sisaldavad kindlasti sadu tuhandeid pärle...

Seda esiteks. Teiseks on ju juba ammu olemas ilukirjanduslike süžeede põhitüübid. Sõltuvalt tüpoloogiast ulatub nende hulk mõnest mõnekümneni ja sisuliselt tähendab see seda, et mingis mõttes kordub kõik.

Romaanides korduvuste märkamiseks polegi vaja neid kõiki läbi lugeda. Ilmselt piisab sarnastuste nägemiseks mõnesaja teose lugemisest. Ehk siis peaks juba keskmise lugemusega teismeline suutma taibata, et eri tüüpi lugusid polegi nii palju ning heites pilgu mõne lugemata raamatu sisukokkuvõttele pole keeruline taibata, millega on tegu ja et tõesti iga raamatut polegi vaja lugeda.

Sellest võrsub omakorda kolmas lohutav moment – kuna raamatud alluvad tüpoloogiale, on selge, et igal ajajärgul kirjutatakse üha uuesti ja uuesti enam-vähem samu lugusid. Mitte kunagi täpselt samas vormis ja stiilis. Mitte kunagi ka sama taotlusega, aga üldjoontes küll. Iga põlvkond tahab ju maailma uuesti avastada, kaardistada ja sõnastada ning nõnda saadavadki inimkonda samad lood.

Loomulikult eksisteerib klassika, muidugi on tekste, mis on kordumatud ja asendamatud ning mis kõnetavad meid ka aegade müüri tagant, kuid kirjanduse kogumassiga võrreldes on neid vaid näpuotsatäis. Enamik raamatuid tekib selleks, et ununeda, kaduda. Ja selles polegi midagi kurba, vaid see on asjade loomulik käik. Nõnda polegi vaja muretseda selle pärast, et kõike ei jõua lugeda. Ja pole vaja ka vaevata oma peakest sellega, et elu jooksul loetava nelja-viie tuhande raamatu hulka peab kuuluma vaid kullatolmune klassika ja eranditult hea kirjandus. Ei pea! Ka objektiivselt võttes halba kirjandust tuleb lugeda. Kuidas me muidu hea ära tunneksime?

*  http://lithub.com/how-many-books-will-you-read-before-you-die/

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: