Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem ({{commentsTotal}})

Piret Kärtner.
Piret Kärtner. Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/SCANPIX

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

"Kui räägime sellest, et Eesti elanik tahab [kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades – toim], siis see on väga otseselt seotud eesti keele mainega ja eesti keele staatusega. Kui me kasutame sõna "saab", siis see tähendab seda, et riik loob võimalused seda keelt kasutada. Olgu see haridusõppe keelena, olgu see sõnaraamatute kaudu või saada keelenõuannet või ükskõik milline selline taristuga seotud võimalus inimestel võiks olla", rääkis haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner Vikerraadio saates "Keelesaade".

"Oskab" on aga väga otseselt seotud keeleõppega. "Kuna me tahtsime kindlasti selle võõrkeelte komponendi sinna sisse tuua, siis ma ise inglise filoloogina olen täiesti kindel, et inglise keele oskus täna enam ei anna inimestele väga suurt konkurentsieelist. Küll aga annaks suurema konkurentsieelise tööturul inimestele see, kui nad oskaksid rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise keelt. Vene keelt, soome keelt, saksa keelt, rootsi keelt, hiina keelt."

Kärtneri sõnul on soome ja hiina keele õppimine täna ka märkimisväärselt juba hoogustunud. Aga samas on näiteks väga raske leida läti keele spetsialiste.

Ta rääkis, et eks nad eelkõige mõtlevadki nende viiside peale, kuidas edendada seda, et inimesed tahaksid, saaksid ja oskaksid rohkemaid võõrkeeli kõnelda. Üks asi, millele uus arengukava selle sama küsimusega seoses keskendub, on see, et lastel oleks võimalus hakata võõrkeeli õppima varem kui nad seda praegu teevad.

"Täna on esimene kohustuslik võõrkeel 3. klassist, aga samas väga paljud lapsevanemad võimaldavad oma lastel õppida võõrkeeli juba lasteaias ja siis tekib hästi rumal vahe selle lasteaia ja 3. klassi vahel ja laps hakkab seda võõrkeelt õppima nagu täiesti uut keelt, sest vahepeal on nii palju ära unustatud."

Inglise keelega on Kärtneri sõnul veel üks probleem. "Selleks ajaks, kui laps hakkab 3. klassis inglise keelt esimese keelena õppima, on ta sõnavara seal umbes 300–400 sõna. Samas ei ole ta õppinud kirjutama, ei ole võib-olla sellist formaalset keeletuge saanud."

Seega on uue arengukava üks eesmärk järgmise kümne aasta jooksul nihutada võõrkeelte õppimise algus varasemaks. "Kui see algus on varasem, siis on võimalik selle gümnaasiumi jooksul õppida juba rohkemaid võõrkeeli. Miks mitte õppida ka mingit võõrkeelt paralleelselt teise võõrkeelega."

Näiteks inglise ja saksa keele sõnavara on Kärneti hinnangul ju suhteliselt lähedane ja sellise keeleteadlikkuse kasvatamine ka formaalõppes võiks olla tema arvates palju suurema kaaluga.

"Mõnikord on päris kummaline näha, et lapsed ei tunne ära, et see sama "schwimmen" saksa keeles on see ingliskeelne "swim" või "lernen" on ingliskeelne "learn". Miks mitte kasutada neid võimalusi, et võib-olla õppida kahte võõrkeelt korraga paralleelselt."

Samuti võiks Kärtneri meelest ühe valikuna hakata keerulisema konstruktsiooniga keeli õppima varem. "Kui vene keelt hakata õppima 10. klassis, siis vene keele õpetajad ütlevad ikka, et gümnaasiumi lõpuks lapsed tunnevad küll tähti, aga mitte kõiki."

Kui eelmise eesti keele arengukava panid kokku eelkõige eesti keele nõukogu liikmed, siis praeguse eesti keele valdkonna arengukava koostamises räägivad kaasa nii teised ministeeriumid kui ka haridus- ja teadusministeeriumi teised osakonnad. Kärtner märkis, et nad küll vaidlevad üksteisega palju, aga neid ühendab siiski ühine eesmärk.

"Nii eesti keele nõukogu kui ka haridus- ja teadusministeerium mõlemad on huvitatud keelte heast käekäigust. Eesti keele nõukogus on ju tegelikult esindatud tegelikult valdkonnaspetsialistid ja ei ole seal mitte ainult eesti keele kui emakeelega seotud inimesed," märkis Kärtner. "Esindatud on ka emakeeleõpetajate selts, seal on integratsiooni sihtasutuse juht. Eesti keele nõukogusse kuulub ka keeleinspetsiooni peadirektor. Kõik institsioonid, kes keelte heaolu eest ühel või teisel viisil seisavad, on eesti keele nõukogus esindatud."

Tema sõnul vaidlevad nad natuke palju ka sellepärast, et nad tahaksid, et keelemaailm oleks ideaalne. "Aga samas me teame, et rahalised vahendid sellises õhukeses riigis panevad tihtipeale oma piirid ja me peaksime leidma tasakaalu erinevate huvipoolte huvide vahel."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: