Sada Eesti mõtet. Läti Henrik eesti kirjakeele lätetel ({{commentsTotal}})

Läti Henriku Liivimaa Kroonika
Läti Henriku Liivimaa Kroonika Autor/allikas: et.wikipedia.org

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Läti Henrik:

„Laula! Laula! Pappi!”

Urmas Vadi: "Need kolm sõna Läti Henriku kroonikast pärinevad aastast 1215 ja on tähelepanuväärsed kindlasti selle poolest, et need sõnad on ladinakeelses kroonikas kirjutatud eesti keeles.

Nende sõnade ütlejad on saarlased, kes mõnitasid ja piinasid üht tsistertslaste ordu preestrit ja tema õpilast, kui need enne surma palveid laususid.

Sellele seigale pühendab Läti Hendrik eriti palju tähelepanu ja kirjeldab detailselt, kuidas piinamine ja hukkamine läbi viidi.

Ega see muidugi saarlastest ilus ei olnud. Siiski, kui mõtlema hakata, siis llma selle vahejuhtumita poleks neid eestikeelseid sõnu kirja pandud. Ja kui see hirmus kuritöö kõrvale jätta, siis ehk midagi ütlevad need sõnad ka midagi meie kohta – peame me ju endid laulurahvaks.

Kui otsida Läti Hendriku kroonikast, kes on tema lemmikeestlane, siis on selleks muidugi Lembitu, keda ta mainib korduvalt. Ilmselt ka sellepärast, et Lembitu tikkus isiklikult Läti Henriku elu ja vara kallale.

See kroonika on tore lugemine, aga selle kõrvale tahaks lugeda ka Lembitu kroonikat. Milline oleks tema vaade sellele samale ajale ja sündmustele?
Võime ainult oletada. Liigub ringi jutt, et Lembitu kolju olevat kusagil Poola ajaloomuuseumis. Ehk tulevikus, kui see leitakse, saab tema DNA põhjal siiski mingi kroonika tagantjärgi luua."

Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.

Mõtted loeb ette ilusaima raadiohäälega saatejuht, legendaarne Helgi Erilaid.

Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: