Arvustus. Paljutõotav partnerlus Silvia Ilves-Age Juurikas ({{commentsTotal}})

Age Juurikas ja Silvia Ilves
Age Juurikas ja Silvia Ilves Autor/allikas: Muusika

Sel hooajal on saanud kuulda mitmeid hea tasemega sisukaid kammerkontserte. Üks neist oli kindlasti ka Silvia Ilvese ja Age Juurikase kontsert aasta lõpu hakul Eesti raadio 1. stuudios.

Säravat noort tšellisti Silvia Ilvest mäletavad paljud vast “Klassikatähtedest”. Pianist Age Juurikasega ei ole ta varem koos mänginud, kuid tundub, et siit algas sobiv ja loodetavasti jätkuv partnerlus. Nad mõistavad muusikat üsna ühte moodi ja isegi lavalises välimuses on sarnasust – kaunid naismuusikud efektsetes lavakleitides.

XIX ja XX sajandil loodi suurejoonelisi kammersonaate, mis muusikalise materjali haaravuse, teemade väljendusrikkuse ja ilu ning ülesehituse poolest on nagu väikesed sümfooniad. Sellised on näiteks Brahmsi viiulisonaadid ja sinna kuuluvad kindlasti sel õhtul ettekandele tulnud Brahmsi sonaat nr 1 tšellole ja klaverile ning Prokofjevi sonaat C-duur. Kahe suurteose vahele mängisid muusikud efektseks vahepalaks Paganini “Moosese variatsioonid”, kus tšellisti kogu virtuoosne ja flažoletirohke partii esitatakse vaid ühel keelel.

Brahmsi ja Prokofjevi nõudlikud sonaadid olid väga hästi läbi mõeldud ja kujundatud, esitatud suurepärase tervikutundega, mängitud avatult ja energiliselt. Mõlemad muusikud kujundasid eri karakteriga teemasid (laulvaid, tantsulisi, õrritavalt groteskseid) lausa vaimustava väljendusrikkusega. Karakterite ja energialaengu poolest oli eriti silmapaistev Prokofjevi sonaadi finaal. Silvia Ilves on oma tehnilise võimekuse ning ühtlasi süveneva, teisalt avatult artistliku esituslaadi poolest paljutõotav noor muusik.

Kahjuks ei aidanud esitusele kaasa aga saal. Eesti raadio 1. stuudio ei ole seda tüüpi muusika esitamiseks sugugi sobiv kontserdikoht, eelkõige just akustika tõttu, mis on seal kuivavõit; nii Brahmsi kui Prokofjevi suured sonaadid vajavad rohkem “õhku”. Ja kuigi publikut oli päris palju, oleks pidupäevade lähenedes mõnes kesklinna kontserdikohas võinud sellest muusikasündmusest veel palju rohkem kuulajaid osa saada.

Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Muusika



FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
"Emmannuelle'i jälgedes. Ahistamise ABC"

Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i"

17. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Urmas Vadi autorilavastus “Emmanuelle’i jälgedes. Ahistamise ABC”. Laval Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Peeter Rästas (Rakvere Teater). Lavastuse kunstnik on Laura Pählapuu ning valguskunstnik Priidu Adlas.

KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: