Arvustus. Paljutõotav partnerlus Silvia Ilves-Age Juurikas ({{commentsTotal}})

Age Juurikas ja Silvia Ilves
Age Juurikas ja Silvia Ilves Autor/allikas: Muusika

Sel hooajal on saanud kuulda mitmeid hea tasemega sisukaid kammerkontserte. Üks neist oli kindlasti ka Silvia Ilvese ja Age Juurikase kontsert aasta lõpu hakul Eesti raadio 1. stuudios.

Säravat noort tšellisti Silvia Ilvest mäletavad paljud vast “Klassikatähtedest”. Pianist Age Juurikasega ei ole ta varem koos mänginud, kuid tundub, et siit algas sobiv ja loodetavasti jätkuv partnerlus. Nad mõistavad muusikat üsna ühte moodi ja isegi lavalises välimuses on sarnasust – kaunid naismuusikud efektsetes lavakleitides.

XIX ja XX sajandil loodi suurejoonelisi kammersonaate, mis muusikalise materjali haaravuse, teemade väljendusrikkuse ja ilu ning ülesehituse poolest on nagu väikesed sümfooniad. Sellised on näiteks Brahmsi viiulisonaadid ja sinna kuuluvad kindlasti sel õhtul ettekandele tulnud Brahmsi sonaat nr 1 tšellole ja klaverile ning Prokofjevi sonaat C-duur. Kahe suurteose vahele mängisid muusikud efektseks vahepalaks Paganini “Moosese variatsioonid”, kus tšellisti kogu virtuoosne ja flažoletirohke partii esitatakse vaid ühel keelel.

Brahmsi ja Prokofjevi nõudlikud sonaadid olid väga hästi läbi mõeldud ja kujundatud, esitatud suurepärase tervikutundega, mängitud avatult ja energiliselt. Mõlemad muusikud kujundasid eri karakteriga teemasid (laulvaid, tantsulisi, õrritavalt groteskseid) lausa vaimustava väljendusrikkusega. Karakterite ja energialaengu poolest oli eriti silmapaistev Prokofjevi sonaadi finaal. Silvia Ilves on oma tehnilise võimekuse ning ühtlasi süveneva, teisalt avatult artistliku esituslaadi poolest paljutõotav noor muusik.

Kahjuks ei aidanud esitusele kaasa aga saal. Eesti raadio 1. stuudio ei ole seda tüüpi muusika esitamiseks sugugi sobiv kontserdikoht, eelkõige just akustika tõttu, mis on seal kuivavõit; nii Brahmsi kui Prokofjevi suured sonaadid vajavad rohkem “õhku”. Ja kuigi publikut oli päris palju, oleks pidupäevade lähenedes mõnes kesklinna kontserdikohas võinud sellest muusikasündmusest veel palju rohkem kuulajaid osa saada.

Ilmunud ajakirjas Muusika nr 2 2018

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Muusika



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: