"Prillitoos" uuris Eesti aumärkide ajalugu
Suurte pidustuste puhul jagatakse ikka ordeneid ja aumärke. Nii ka sel aastal. Aga milline on Eesti aumärkide ajalugu?
"Üks, mis ikkagi selgelt eristub teistest oma sellise prestiiži poolest, on – nagu see ikka on olnud, juba 100 aastat – on ikkagi see Eesti vabaduse rist. Rahvapäraselt siis Vabadusrist, mida anti reaalse panuse eest Vabadussõjas inimestele, kes siis tõesti ise reaalselt selle Eesti riigi eest võitlesid, sageli ka selle eest verd valasid, oma elu panti panid. Et tal oli juba tollal ja hiljem on ikkagi omamoodi aura või teistmoodi väärtus," rääkis "Prillitoosile" Eesti ajaloomuuseumi teadur Hiljar Tammela.
Eesti vabaduse rist, rahvakeeli Vabadusrist. Autor: ERR
"Üks kõige värskemaid museaale Eesti muuseumi kogudes, mis anti meile üle alles küllaltki hiljuti, mõned nädalad tagasi, Vabadusrist, II liik, III järk. Vabadusrist jagunes kolmeks liigiks. Valget värvi olid siis ohvitseride, väejuhtide, autasud, väeosade oskusliku liigutamise, manööverdamise eest lahingus ja situatsioonis. Strateegia, taktika, kõik muu. Must oli reaalselt isikliku vapruse üles näidanud, nendele isikutele. Ja sinised siis tsivilistidele, nendele, kes aitasid näiteks välismaal Eestile toetust, abi koguda, ja ka siin kohapeal. Ühesõnaga, mitte siis need, kes püss käes, aga kes ka muidu, reaalselt Vabadussõja ajal kaasa aitasid," rääkis Tammela.
Vabadusrist, II liik, III järk. Autor: ERR
Konkreetne orden kuulus Karl Soonpääle, keda põhiliselt nüüd tagantjärele teatakse kui sõdadevahelise Eesti vabariigi minister, hiljem pikaajalist riigikontrolöri. "Aga tõepoolest, tema võttis osa ka vabadussõjast ja teenis seal välja Vabadusristi.
Toimetaja: Merit Maarits