Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kirjanduspreemia nominent Keiti Vilms: Iga kalambuuri taga on ka väike lugu

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus vabaauhinna kategooria üks nominentidest on ka Keiti Vilms oma kalambuurikoguga "@keitivilms". Vilms rääkis, et sõnamängud on tema viis maailmaga suhelda ja ühtegi kalambuuri ta lihtsalt kalambuuri enda pärast ei tee – iga kalambuuri taga on ka väike lugu.

"Raamatu nimi on tulnud minu Twitteri kasutajanimest, mis turgatas mulle ühel ööl pähe enne [seda], kui raamat valmis. Kuna see raamat on just Twitterist, minu säutsudest välja koorunud, koondab ta 170 valitud kalambuuri, sõnamängu," rääkis Vilms. Kalambuurid valis välja Vilmsi raamatu toimetaja Merilin Pärli.

"Kui seda nüüd kronoloogiliselt vaadata, seda raamatut lugeda, siis kooruks sealt välja minu n-ö hingeseisund. Ta on justkui omamoodi päevik. Need kalambuurid on minu viis suhelda maailmaga. Selle asemel, et teha pikka postitust, võtan ma oma päeva tundmused tavaliselt kokku ühe kalambuuriga," selgitas ta.

Vilms rääkis, et päevakajalise sõna või sündmusega teeb ta kalambuure sihipäraselt. "Näiteks, võtame need vanad head kilud – kilud toovad õnne. Killud toovad, kilud toovad," tõi Vilms näite Eesti vabariigi sünnipäeva teemalisest sõnamängust.

Aga muidu tulevad kalambuurid ikka iseenesest. "Selleks, et kalambuur tekiks, peab siiski olema miski, mis annab inspiratsiooni. Kui minu raamatut lugeda, siis minu lugejad peaksid mõtlema sellele, et ükski kalambuur ei ole tekkinud lihtsalt kalambuuri pärast. Igal kalambuuril on taga ka väike lugu. Ka minu Twitteri või Facebooki voogu jälgides, kus toimub suurem osa minu loomingust, mis ilmselt raamatuks enam ei saa, [peaksid lugejad sellele mõtlema]," märkis ta.

Meie aja Aavikuks nimetatakse Vilmsi tema enda sõnul ekslikult. "Johannes Aavikul ei olnud kalambuuridega midagi pistmist. Pigem on ta lihtsalt keegi, kelle jälgi püüda, keda seada eeskujuks," selgitas ta. "Võib olla 20 aasta pärast, kui ma olen kõik need kalambuurid endast välja saanud, hakkan intensiivselt tegelema ka keeleuuendusega [Johannes Aavik oli keeleuuendaja – toim]."

Kalambuurses mõttes peab Vilms hoopis rohkem enda eeskujuks luuletajat ja tõlkijat Ilmar Laabanit. "Et oli tema ju sürrealist, mida minagi ehk mõningas mõttes olen. Et pigem [on] Ilmar Laaban [eeskuju] kalambuurilises mõttes ja Johannes Aavik on unistus, mida püüelda."

Samas nentis Vilms, et tal ei ole kultuuriruumi muutmise pretensiooni kunagi olnud. "Pigem [see], kuna ma teen seda asja interaktiivselt, nii Facebookis kui ka Twitteris, siis on huvitav jälgida, kuidas minu tehtud kalambuuri all rullub lahti selline keelevaip. Et hakatakse reaalajas looma. Ja seda on väga huvitav jälgida."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: