Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 5. osa: Kirst ({{commentsTotal}})

Uus osa juba uuel nädalal.
Uus osa juba uuel nädalal. Autor/allikas: Siim Lõvi

ERRi kultuuriportaali ulmeline järjejuttu ERRi teadusportaali Novaator toimetaja Jaan-Juhan Oidermaa sulest jätkub

Tekstis kasutatud nimedel ja kirjeldatud ajaloolistel sündmustel pole mitte mingisugust seost reaalses maailmas juhtunuga või alles juhtuvaga.

Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 1. osa: Rakettmees
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 2. osa: Natuke üllatusi
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 3. osa: Päris kena paadike
Kuidas ma Muski auto ära varastasin. 4. osa: Väike vennaskond


"Kui aus olla, ei suuda ma enam mõista, miks tahab Leigh meid 300 miljoni kilomeetri kaugusele kupatada. Kui te suudate hankida juba korraliku lühiõuduka jagu materjali Muski väikeste eksperimentide viimastest elusekunditest, ei tohiks olla ju millegi käegakatsutavama hankimine eriline probleem. Teil on pildid, helisalvestised...," koosoleku ajal tekkinud lohemonstrumküsimuse väljutamiseks kulusid Parro sviiti jõudes vaid loetud sekundid. Leigh oli jäänud vastama paari mureliku investori pakilisematele arupärimistele. Tööriistu – kui tahes võluvaid – polnud selle jaoks vaja. Sõnum oli saadetud.

Minu enda küsimus näis aga äkitselt uppuvat Parro viljakarva juustesse. Naksasin instinktiivselt huulteulatusse sattunud kõrvanibu, mille peale Astra end kergelt väristas. Lootsin siiralt, et Natukene Üllatusi tegevjuht ei liitu meiega veel niipea.

"Sellepärast, mu kullake, et kõike annab võltsida võltsida ja ta on juba praegu miljonite jaoks kosmilisest kõikvõimsusest vaid juuksekarva kaugusel. Prometheus, kes tule jumalatelt varastamise asemel selle ise maailma lõi. Sa peaksid teadma, kuidas see sinine täpp tänapäeval toimib. Selle vähese avaldamise järel koguks ta hoopis toetajaid juurde. Natukene Üllatusi kaevataks aga kohtusse lihtlabase laimukatse tõttu. Laimu, mille taga oli kahtlemata nende enda tehnoloogiline mahajäämus ja kukkuv aktsiahind. Mitte et neil kahe viimase osas vähemalt osaliselt õigus poleks. Pealegi, kes ütles, et see salvestis üleüldse ehtne on? Tähtis oli efekt, mtte sisu," pilgutas Parro ühte oma sügavrohelistest silmadest.

Laienenud pupillidest oli võimatu mööda vaadata. Õrnalt mööda selgroolülisid jookslevate sõrmede tekitatud külmavärinad levisid üle terve keha, muutes nende lähtepunkti määramise sisuliselt võimatuks. Kahtlemata oleks IQ-testi lahendamisel saadav tulemus praegu tavapärasest rohkem kui paari punkti võrra madalam. "Kas ma peaksin veel midagi teadma? Enne kui need laua taga istunud paabulinnud ja teised tolgused mind virtuaalruumis vähemalt kuus korda järjest nahakoorijaga ära mõrvavad? Pole mingit võimalust, et nad sellest ühel hetkel teada ei saa. Nad ei kuuluks vastasel juhul nõukogusse," sosistasin pettunult. Rangelt võttes ei saanud Parro reeta muidugi usaldust, mida polnud kunagi eksisteerinud.

Naise nimetissõrm libises õrnalt üle mu alahuule, mind taaskord vaikima sundides. "Selles pole mingit kahtlustki. Selleks ajaks olete teie aga juba piisavalt kaugel. Kui kõik läheb nii, nagu peaks minema ja sugugi mitte viisil, nagu ei tohiks, ei huvita minu väikesed etteasted enam kedagi. Pealegi, kui jätta kõrvale proua Abreau oma neetud jäärapäisusega, kirjutasid ühiste huvide deklaratsioonile kõik alla. Ja täpselt samamoodi, nagu ei usuks Eeter meie hea sõbra tumeda poole olemasollu, ei suudaks inimesed end veenda, et üksainus Ida-Euroopa kõnnumaa talukesest pärit neiu vedas ninapidi enam kui neljandikku Forbesi edetabeli rikastest ja mõjukatest. Aeg korralikeks vandenõudeks on küpsem kui kunagi varem...," Parro pehme hääl kiirgas varjatud uhkusest.

Otsustasin, et aeg oli hakata tema eelnevaid vahelesegamisi tasa tegema. Astra huuled maitsesid maasikate, kohvi ja ootusärevuse järele. Juba mõned minutid rinnakorvil lasunud siidjalt pehmele tekile hakkasid moodustama kaks veidi jäigemat mügarikku. Sängi intelligentne aju üritas meeleheitlikult tõusva kehatemperatuuriga sammu pidada. Ilmselt olid selleks tarviliku treeningu saanud juba kätte vaid Päris Kena Paadikese sisesõõriku lamatsid. Lootsin lahkumiseni jäänud standardpäeva jooksul õpetada seadeldise närvivõrkudele veel nii mõndagi uut ja huvitavat.

Viimase kolme nädala jooksul kuuldu ja kogetu taustal tundus mööduv hetk isegi liiga helge ja maagilisena. Eluterve paranoia ei tee kunagi erilist kahju. Seda teadis juba mu vanaisa. Tema IQ-testi tulemust sellised vahejuhtumid vähemalt legendide põhjal nii kergelt langetanud poleks: "Astra... ma ei taha seda kõike ära rikkuda, aga kas ma saan kunagi teada, miks sa ise siin oled? Ma mõtlen, just siin – selle ruumis ja hetkes. Kas ma olen lihtsalt üks mutter veel suuremast plaanist, mida on vaja vahepeal õlitada?" Tahtmatult üle huulte lipsanud küsimus kõlas häirivalt kutsika moodi, keda oli pärast tunde kestnud lipitsemist lennutatud ühe elegantse jalalöögiga läbi lahtise ukse paduvihma kätte.

Tähetolmu keha tõmbus hetkeks pingule, kuid sellest kiirguv soojus ei kadunud kuhugi. "Dante, sa pead sellele ise vastama. Kui mitte täna, siis nädala või kahe kuu pärast. Võib-olla pole selle küsimuse vastus sulle sellisel kujul enam ühel hetkel isegi oluline. Kuid nagu olen iga meie kohtumise ajal öelnud – ükskõik mida me teeme, on see vaid üks võimalustest. Teinekord pole selle valimiseks tarvis isegi täringuid. Alati on laual variant teha pelga mängimise asemel midagi muud. See on ja oli sinu enda otsus," vastas Parro mõtliku ja ebameeldivalt tuttava häälega. See ei olnud kohe kindlasti ei esimene ega isegi mitte teine kord, kui neid sõnu kuulnud olin.

Kosmosejahi hiiglaslike radiaatorite temperatuuri vähemalt 0,008 kelvini võrra kergitanud kirg asendus millegi ürgsemaga. Keha täitis selle asemel janu ammutada tuttavlikkust kaevust ammu kaotatud mälestusi. Ego muundus meieks. Maast miljoni kilomeetri kaugusele seilanud kahele inimolemusele oleksid pidanud põimituse proovile paneval galaktikaülesel võistlusel alla vanduma isegi Klimti suudlejad.

Polnud enam vahet, kas kõikehaarav tunne oli põhjustatud Hofmanni või tema järeltulijate keemiaarsenali mõjust. Vormitutele kestadele langenud suudlustel vallandunud orgasmid kestsid igaviku. Kosmiline isa, poeg ja vaim võisid oma pühaduse ning E. L. James eri avaustesse sisenevate ihuliikmetega sukelduda Galaktika sügavaimasse must auku.

*****

Omal kombel mõjusjärgmisel päeval sama orgasmiliselt ringkäik Päris Kena Paadikese peaangaaris. Kosmosejaht polnud avanenud vaatepildi järel selgelt vaid inimkonna dekadentsi kõrgeim pilotaaž. Sõõrikut täitev luksus koos kõigi maise ängi eest põgenevate ärimeeste, advokaatide, näitlejate ja väljamõeldud tiitliga vürstidega oli ainult fassaad. Vähemalt halli täitvate tundmatu otstarbega vidinate hulka arvesse võttes oli Veenuse ja Marsi vahel seilava laeva näol tegu tõepoolest lootuskiirega. See, kelle jaoks, oli juba iseasi.

Kõige krooniks oli saali keskel kõrguv hiiglasliku puusärgi ja piimalehtri hübriidi meenutav mustjas aatomsõiduk. Sobivalt oli maalinud keegi selle küljele suurte punaste tähtedega lühendi K.I.R.S.T. 2.0. Keeldusin ette kujutamast, mis saatus oli tabanud K.I.R.S.T. 1.0. Võis kahtlustada, et tabava kirjelduse taga oli veel viimaseid hetki laeva antenni taga nokitsev punapea. Pooletonniseid raskusi tõsta võimaldavad raskusülikonnad oli eemaldanud naiste karjäärivalikutelt ka viimased takistused.

"Ilus, eks ole! Adriannal on õnnestunud tõsta eriimpulssi veel nelja protsendi võrra, nii et peaksite jõudma tagasi vähem kui 14 kuuga," täitis angaari Richard Leighi rõõmus hääl. Natukene Üllatusi tegevjuhi meeleolu oli umbusaldushäälestuseks muteerunud koosoleku ootamatu tulemi järel veelgi paranenud: "Muidugi loodan siiralt, et ei kavatse oma viimase aja läbielamisi maailma peal välja elada ja ootate nende sisse lülitamisega, kuni oleme jõudnud oma lõbusa seltskonnaga paarisaja kilomeetri kaugusele".

Leighi mure oli vaid osaliselt põhjendatud. Õnnetusi juhtub hoolimata inimest vaimsest seisundist. Kuulu järgi said Päris Kena Paadikese meeskonnaliikmed teenida aluse pardal tänu selle keresse peidetud ülijuhtmagnetitele ja nanokomposiitplaatidele kuni neli aastat. Tuhande megavatisest minireaktorist väljapaiskuva radioaktiivse plasmavoo poleks kaitsnud isegi taoline tipptasemel kaitsesüsteem.

Laeva ehituse põhjal oli kirstu mehitavate meeskonnaliikmete olukord markantselt parem. Süvakosmost täitvatest kosmilistest kiirtest polnud pääsu ka neil. Vähemalt lubas Leigh lisaks heldele lepingutasule hüvitada ka potentsiaalselt vajaliku vähiravi. Portsu munanditest pärinevaid ujujaid olin jätnud targu juba tuleviku huvides Maale.

"Ära muretsege, Richard, ma hoian tal kahte silma peal," kostis Leighi selja tagant. Võimsa bassi allikat polnud tarvis kaugelt otsida. Ligi kahe meetri pikkune mustanahaline kattis suurema osa avanenud õhulüüsist. "Boriss, Boriss Ivanovitš," lisas hääl mõni sekund hiljem.

Boriss Ivanovitš sobis oma laiade õlgade ja olekuga pigem möödunud kümnendi lõpus jõuliselt likvideeritud Vana-Amsterdami Punaste Laternate rajooni uksehoidjaks. Täie tervise juures olemist lahutas murtud selgroost vähemalt näiliselt vaid üks sõna. Leighi tundes oli pikk mustanahaline läbinud enne oma uut karjäärivalikut põhjaliku astronaudikoolituse ja kaitsnud nii muuseas vähemalt doktorikraadi astrofüüsikas. Tegevjuhi vasakul käel hõljus paari sentimeetri kõrgusel Parro, kes ei suutnud või tahtnud oma laia muiet varjata.

"Jah, meist mitte keegi ei tahaks ju, et seda juhtuks," naeratasin neegrile laialt vastu: "Kinnitan, et ühest silmas piisab täiesti ja meeldiv kohtuda, Boriss Ivanovitš". Küsimus, kust astrofüüsik/väljaviskaja oma nime hankis, muutus üha pakilisemaks.

Mõttes järgmiseks 14 kuuks kokku lepitud kohtumiste nimekirja võisin olla kindel, et saan vastuse nii sellele kui ka palju ebamugavamatele küsimustele. Arstid välistasid poolkrüoune juba eos. Sedavõrd pika aja jooksul ei suutnud lihaseid kärbumast hoida isegi mikrostimulaatorid. Loodetavasti oli Boriss Ivanovitšil vähemalt hea huumorimeel.

"Suurepärane, ma teadsin, et te saate kohe läbi. Kui teil on veel midagi öelda, siis praegu on sobiv hetk," jätkas Leigh mitte midagi märkamata joviaalselt: "Ma kardan küll, et "üks väike samm inimkonnale" ja "julgelt sinna, kuhu keegi veel käinud pole" on juba reserveeritud".

Minu uueks koduks saav 15 meetri pikkune kirst hakkas tunduma üha kurjakuulutavam.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: