Ajatuul. Kubrick maadleb Nabokoviga
Neuropsühholoog Stanley Kubricku ihaanatoomia "Lolita" on juba 55-aastane daam, kuid inspireerib endiselt. Eelmisel aastal analüüsis lapsepõlvetegusid Rooney Mara ajumängus "Una", hiljuti kuulutas aga Philippe Garrel, et tema "Armuke üheks päevaks", milles armastajate vanusevahe 30 aastat, olevat erinevalt Kubricku filmist usutav.
1959. aastal sai Vladimir Nabokov agendilt kirja. "Lolita" filmiõigused omandanud Kubrick uuris, kas Nabokov kirjutaks sellest ka stsenaariumi. Pakkumine oli 40 000 dollarit kirjutamise ajaks ja veel 35 000, kui ta ei vaja abi. Lisaks kuus kuud elamist Los Angeleses. Nabokov oli filmikunstiga palju flirtinud, 1920. aastatel kirjutas ta Berliinis käsikirju. Ta teatas Kubrickule, et on nõus.
Nabokov sai 1960 märtsis käsikirja esimese osa valmis ja Kubricku märkused andsid aimu, et ta kuulab rohkem Nabokovit kui tsensoreid. Nabokov oli Kubrickust 30 aastat vanem, aga nad olid mõlemad maletajad, mõistsid inimloomuse tumedamat poolust ja kasutasid intelligentsust nõudlikes elukutsetes laveerimisel.
Nabokov püüdis hommikuti liblikaid ja kirjutas siis pärastlõunal neli tundi käsikirja, pannes sinna ka raamatust välja jäänud stseene. Järgnevatel kuudel kohtusid nad aga üha vähem, märkused vähenesid ja Nabokov ei teadnud, kas Kubrick on käsikirjaga nõus või eirab seda hääletult.
Juuni lõpuks oli käsikiri valmis, 400 külge, nii paks, et ei jaksatud tõstagi. Oi-oi, nii ei saa, ütles Kubrick ja andis Nabokovile nimekirja muudatustega, mis tuli sisse viia. Septembris tõi Nabokov parandatud versiooni. Kubrick kirjutas seda ümber, kuid ametlikuks stsenaristiks jäi Nabokov üksinda.
USA kinoliit lubas filmi lõpuks kinno, kui said tehtud mõned muudatused. Teiste seas eemaldati stseen, kus Humbert vaatab laual Lolita pilti, sest see jätvat mulje, et pilt stimuleerib teda seksuaalselt. Inglismaal keelati film alla 16-aastastele. Katoliiklased tahtsid seda üldse ära keelata, sest film olevat õhutanud vägistama ja koguni tapma.
Jean-Luc Godard kirjutas, et "Lolita" on meeldiv üllatus, mis räägib ameeriklaste seksielust paremini kui Melville või Reichenbach, Kubrick arvas aga hiljem, et kui raamatu oleks kirjutanud viletsam kirjanik, oleks film parem tulnud. Kubrick ei saanud erootikat rõhutada ja seetõttu arvasid vaatajad kiiresti, et Humbert on Lolitasse armunud, raamatus selgub see aga alles lõpus.
1974. aastal ilmus Nabokovi stsenaarium raamatuna. Nabokov toonitas, et see pole versioon, millest tehti film. Ta kirjutas, et Kubrick on suur lavastaja ja "Lolita" suurepäraste näitlejatega esmaklassiline film, ent raamatuga võrreldes nagu ameeriklaste tõlgitud Rimbaud või Pasternak. Nabokov ütles, et teda valdasid filmi vaadates viha, kahetsus ja vastumeelne heameel.
Aastaid pärast filmi jooksis James Mason Nabokovile otsa Šveitsis, kus nad mõlemad elasid. Kirjanik sõnas, et filmi võiks uuesti teha, sest Sue Lyon oli liiga vana. See jättis Masoni kukalt kratsima, sest Lyon oli filmi tehes 14-aastane.
Toimetaja: Kaspar Viilup