Peeter Kaasik: Velikije Luki all ülejooksnute saatusest ({{commentsTotal}})

„Eesti poisid tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju!“. Kokkuvõte 2018. aasta esimese Tuna artiklist.

Punaarmee Eesti laskurkorpuse võitlustee Teises maailmasõjas polnud just kuulsusrikas, kuid ka sellest tuli propagandarindel võtta viimane. Nii kujundati Velikije Luki lahingust Nõukogude Eestis  omamoodi kultuslik sündmus. 1980. aastate lõpul glasnosti tingimustes hakati Punaarmees võidelnud eestlastest avalikkuse ees rääkima ka mõnevõrra teise nurga alt ja tõdeti, et Velikije Luki all löödi Eesti laskurkorpus sisuliselt puruks ja üle jooksis paar  tuhat eestlase. Lahingus toimunud massiline ülejooks tähendas ühtlasi seda, et korpus kaotas täielikult usaldusväärsuse ja edaspidi selle jalaväeüksuseid enam lahingusse ei saadetudki enne 1944. aasta sügist.

Kokku kaotas Eesti laskurkorpus Velikije Luki all langenute, haavatute, teadmata kadunute, vangilangenute ja ülejooksnute näol üle 16 000 võitleja, kellest korvamatud kahjud olid ca 40%. Ülejooksikute arv pole täpselt selge, hinnanguliselt oli ülejooksnuid ja vangi langenuid üle 2000. Ülejooksmise peamiseks põhjuseks oli soovimatus sõdida okupandi armees.

Samuti oli kõigil oli meeles 1940.–1941. aastal Eestis toimunud repressioonid ning vastumeelsust ja viha Nõukogude Liidu vastu süvendas veelgi kogemus Nõukogude tegelikkusest tööpataljonides ja õppelaagrites, kaaslaste massiline suremine töölaagrites ja formeerimisperioodil, arreteerimised ja kaaslaste kadumine teadmatusse, nälg ja viletsus, Punaarmee inimeludest mittehooliv sõjapidamisviis jms.

Sadu siserindel Velikije Luki linna üle jooksnud mehi langes peale linna vallutamist Punaarmee kätte ning neid käsitleti kodumaareeturitena ja anti tribunali all. Väiksem osa sellest seltskonnast lasti tribunali otsusega maha, enamus saadeti Punaarmee trahviüksustesse, kus ellujäämise võimalused polnud oluliselt suuremad. Välisrindel üle jooksnud eestlased koondati läbi jaotuslaagrite Polotski transiitlaagrisse. Kevadel saadeti saadeti enamus neist  Eestisse, kus suurem osa vabastati, kuid nõudega et peavad astuma „vabatahtlikult“ Saksa armeesse. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: