Arvustus. Suukääbikute retk Haldjamaale ({{commentsTotal}})

Terved hambad on suureks väärtuseks
Terved hambad on suureks väärtuseks Autor/allikas: Wikimedia Commons

Uus raamat

Peep Ehasalu

"Hambad ja haldjad"

Pildid Andres Varustin

Tammerraamat

47 lk

Jutt on see kooruke, õpetus on see iva. Nagu kooliajast mäletame.

Nagu ehk ka mäletame lasteraamatut „Sööbik ja pisik” kahest mehikesest, kes hammastesse käike rajasid, batsillid sihukesed. Mille puhul oli tegu varjatud sõnumi edasiandmisega lastele: pese ikka hambaid ja ära arstitädi juures vingu!

Pole vingunud! Süsti ka ei karda!

Vereproovi, kui näpust võetakse, kardan küll siiamaani. Natuke.

Tollal küll aeti see hambapesemise jutt ära pigem hirmutavate plakatitega. Sõna kaaries ajab siiamaani juuksed püsti. Teadmata, mis see õieti on, aga pildid lagunenud hammastest olid ikka väga koledad.

Siin raamatus tuleb kuuel suudest ühel või teisel viisil lahkunud hambal prügimäel pilt ette. Nende ette kerkib suur küsimus: aga miks hambahaldjas, kes piimakaid rahaks vahetab, neile järele ei tule? Ebaõiglus! Suudes on XXI sajand! Võrdsust! Mitmekesisus on jõud!

Kirevuse koha pealt on pundil küll kõik korras, mida ka nimed ütlevad. Kuldhammas Kirillist lõikehammaste Jukka-Pekkani.

Üks on veel tarkusehammas ka, see teab, et haldjad käivad padja all. Mis muud, email selga ja padja poole teele. Nagu kääbikud, paremat võrdlust ei tule pähe. Korrapärane seiklusjutt. Seiklusi tuleb hulgi ja nalja saab ka roppumoodi, sest mitmekesisus annab tunda. Kes turtsub, kes praalib, kes targutab. Ootamatuid abimehi, vastalisi õieti polegi.

No ja suuhügieen pajatatakse ka vihjamisi ära. Ei mäleta eriti, aga Sööbik-Pisik ei olnud eriti naljakad. Kui nüüd mõtiskella, siis pigem hakkas neist nagu natuke kahjugi, kui hambahari tuli, aga võibolla ei hakanud ka.

Igal juhul teeb Peep Ehasalu nondele norrakatele pikalt ära. Teost võiks või peaks lugema laps, aga emme või issi enne. Või mitte. Või ei tea. Hambahaldjaga kontakti saamise stseen võib rumalama vaimu ära ehmatada. Targem meenutab lustiga, kuis Olle sahtlit puhtamaks saadi.

Ainult võib tekkida hirmus tahtmine võtta endale lugeva lapse segaja osa. Eriti kui peaks juhtuma, et laps ei naera piisavalt. Panna järglane laua taha, võtta uuesti raamat ja küsida, kas ta ikka kõigist naljadest aru sai. Näpuga järgi ajades. Ei, see vist poleks ilus, õpetust peale suruda, hakkab veel raamatuid kartma. Ja ise olete nagu see lõpus ilmuv isa, kes hambad teadmatult õigesse kohta aitab. Kes lõpus ka naerma ei hakka, sel on ikka midagi viga.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: