Aivar Kull: paar ääremärkust Oskar Lutsu Perekonnaportreede juurde* ({{commentsTotal}})

Oskar Luts
Oskar Luts Autor/allikas: ERR

Sõnavõtt Oskar Lutsu majamuuseumis 6. aprillil 2018 kirjaniku perekonnafotode näituse avamisel.

Kui kirjutasin Oskar Lutsu elulooraamatut – see ilmus kahes trükis aastal 2007 – siis sai peagi selgeks, et pole mõtet üritada iga hinna eest kõigile i-dele punkte peale panna. Kindlasti kirjutatakse Lutsust tulevikus veel mitmeid raamatuid ja tänagi ei tahaks ma esitada mingit ümmargust ja tõsikindlat ettekannet, vaid pigem veel kord viidata mõnedele lahtistele otstele kirjaniku perekonnaloos.

Ja et just nüüd, 11. aprillil möödub sada aastat kirjaniku poja Georgi sünnist, siis räägiksingi kõige rohkem temast, öeldes juba ette, et mul on küsimusi rohkem kui vastuseid.

Aga meenutagem esmalt ka kirjaniku abikaasat, pikaealist Valentinat (1892-1982). Minu Lutsu-raamatut arvustades ütles Loone Ots: „Lubatagu siinkohal teha Aivar Kullile noomitus ja tõsine hoiatus selle eest, et Valentina Lutsu on raamatus liiga vähe,” ja tegi ettepaneku avaldada kogumik „Alumisel korrusel. Mälestusi Valentina Lutsust”1. Tunnistan oma süüd ja toetan seda mõtet, materjali leiduks piisavalt. Olen huviga lugenud mitmete vene kirjandusklassikute (Puškin, Dostojevski, Bulgakov) abikaasade elulugusid ja meiegi võiksime midagi taolist üritada. Seni saame Valentina Lutsu kohta lisaks kogumikule „Mälestusi Oskar Lutsust” üht-teist eraelulist teada saada näiteks Elo Tuglase päevikutest, ent paraku polnud Elo ja Valentina läbisaamine just ige südamlikum, ja nii ei tasu proua Tuglase klatšimaigulisi jäädvustusi võtta puhta kullana, ta esineb siin paiguti liialdava följetonistina, kelle esituses Valentina on lausa operetlikult „lõbus lesk”.

Ma ise elasin lapsepõlves 15 aastat Tammelinnas Lutsu majale üsna lähedal Elva tänavas ning mäletan Valentinat kui väärikat ja sõbralikku daami. Ja muide, mis pattu salata, käisime naabripoistega isegi Lutsu aias õunaraksus – puhta põnevuse pärast, sest õunu oli meil endilgi küllalt.

Oskari ja Valentina ainsa poja Georgi (1918-2004) puhul aga tuleb tunnistada, et pea kõik, mida temast Lutsu-raamatut kirjutades teada saada õnnestus, mahtus lühikesse nekroloogi, millele panin pealkirjaks „Georg Lutsu nähtamatu elulugu”.2

Visa Lutsu-uurija Eerik Teder (1928-2004) ja Palamuse muuseumi rajaja Vaike Lapp (1928-2015) rääkisid korduvalt oma ebaõnnestunud katsetest Georgiga kontakti saada. Ei aidanud kirjad, telefonikõned ega isiklik kohaleminek.Kui Lundi sõitsin ja Georgi ukse taga kella andsin, siis kuulsin, kuidas sees liiguti, aga ust avama keegi ei tulnud,” on suur suhtleja Vaike Lapp veel aastakümneid hiljem kummalist olukorda meenutanud.3

Professor Kaljo Villako (1919-2001), Georgi koolivend, avaldas omal ajal meie vestlustes arvamust, et suhtlemisele kodumaaga pani piiri töötamine sõjalise tähtsusega ravimifirmades. Villako oli tõsine mees, kes kuulujutte ei rääkinud. Muide, praegune Skripalide mürgitamise juhtum Suurbritannias näitab, kui suur poliitiline tähtsus võib olla farmaatsial...

Oma roll Georgi eemalehoidva suhtumise kujunemisel oli kindlasti teenistusel Saksa sõjaväes. Tahaksin siinkohal vastukaaluks igasugustele aegade jooksul kuuldud oletustele tsiteerida ühe uusima autoriteetse allika üldisemat tõdemust: „Täiesti väär on nõukogude ajast pärit ja tänapäevani levitatud info, et tsiviilisikute massiliste hukkamistega tegelesid eesti sõjamehed. Riiklikul komisjonil on sündmuste kaasaegsete tunnistused, mis neid punapropaganda valesid kummutavad.”4

Omaette lisapeatüki Georg Lutsu eluloole pakkus mõni aasta pärast Georgi surma tema Eestisse jõudnud rootsikeelne tüse romaanikäsikiri, mille Georgi poeg Anders oli arvutisse sisestanud ja mis kandis iseäralikku pealkirja „Marionettide võitlus”. Meie parimaid rootsi keelest tõlkijaid Anu Saluäär avaldas selle käsikirja kohta lühiartikli, kus ta pärast sisututvustust nõutult küsib: „Aga mis ajendas Tartu ülikoolis käinud Georg Lutsu end identifitseerima ebamäärase vene-baltisaksa taustaga, Peterburi ohvitserkonnaga, justkui poleks ta iial elanudki Eesti Vabariigis, nagu ei elaks Eestis ühtegi eestlast, ja Eestit ennastki nagu poleks, on ainult mingi imelik Vene provints...”5 Ikka jälle küsimärgid. Nii et tulevastel Lutsu-uurijatel tööpuudust karta pole.

Georgi poeg Anders (1959) koos oma abikaasa Lena (1969) ja nende kolme nüüd juba täiskasvanud lapsega (Cecilia 1992, kaksikud Gustav ja Philip 1997) käis Tartus ja Palamusel esimest korda kolme aasta eest, aprillis 2015. Vestlused toimusid inglise keeles. Sain külalisi ehk pisut üllatada väitega, et „Nukitsameest” on peetud eesti esimeseks ulmeteoseks.6

Arvan, et Oskar oleks oma järeltulijate üle aiva rõõmustanud. Ja loodame, et nende külaskäigud kodumaale jätkuvad.

*(1) Loone Ots, „Kevad piirituses, muu tsensuuris?” – Sirp 9. veebruar 2007, lk 9: http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kevad-piirituses-muu-tsensuuris/

2 Aivar Kull, „Georg Lutsu nähtamatu elulugu” – Postimees 3. september 2004, lk 14: https://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu

Vt ka Liivi Rosenvaldi artiklit „Oskar ja Inderlin”: http://www.videvik.ee/474/oskar.html

Meie IT-spetside erilist „geniaalsust” näitab anekdootlik asjaolu, et mitme väljaande arhiivis on Georgile Valentina poolt pandud hellitusnimest „Žoržik” saanud võõrtähtede kadumise tõttu „orik” (!).

4 Jaak Haud, Anto Raukas, Vello Salo, Peep Varju, „Eesti okupatsioonikahjud ja inimkaotused”. Valge Raamat, Tallinn 2018, lk 26

5 Anu Saluäär, „Kas Lutsu nimi müüks?“ – Looming 2009, nr 6, lk 879: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:118359/16571/page/143

6 Nii on kirjas Andres Jaaksoo leksikonis „Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses”, Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 247

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: