Sõnasäuts. (H)ulvama
(H)ulvama on sõna, mis puudub kirjakeele sõnaraamatutes, ent tuleb küllalt sageli ette ilukirjanduses, kirjutab Rudolf Karelson 1993. aasta "Keele ja Kirjanduse” 9. numbris.
Tegemist on murdesõnaga, mille esinemispiirkonnaks nii Tartu kui Mulgimaa. Kasutatud on nii h-tähega hulvama kui u-tähega ulvama varianti.
Kõige sagedamini on (h)ulvama-sõna tarvitatud koera (ka hundi) ja tuule ulumise kohta; näit. koer või hunt (h)ulvab, samuti tuul või maru (h)ulvas. Harvemini hakkavad silma muud juhud, nagu sireen (J. Oengol), viljapeksumasin (S. Ekbaumil), kuid Henrik Visnapuul hulvavad ka vaimud.
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit.
Toimetaja: Kaspar Viilup