Karksi-Nuia sai tuntud tantsupedagoogi nimelise pingi
Tantsusõbrad kogunesid sel nädalavahetusel Viljandimaale Karksi-Nuia, kus tuntud tantsupedagoog ja tantsupidude juht Lille-Astra Arraste asutas pool sajandit tagasi segarühma, millele pandi hiljem Helju Mikkeli tantsu järgi nimeks Sõlesepad.
Arraste 85. sünnipäeva puhul avati Karksi-Nuias tantsumemme nimeline pink, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Karksinuialased on end päris sügavale eesti tantsu lukku tantsinud. Sõlesepad on oma tegevusaja jooksul osalenud kõigil tantsupidudel, esinenud üle 30 korra välismaal ja saanud palju laureaaditiitleid.
Rühma asutamine 50 aasta eest oli aga nii, et kohalikku EPT-sse suunati tööle palju tööstuskooli lõpetanud poisse. Et nad viisi ei pidanud, tegid ametiühingujuht ja parteisekretär tantsupedagoog Lille-Astra Arrastele ülesandeks noormeestele mingi muu tegevus leida. Paari aastaga olid need poisid aga läinud.
"Koolidest hakkas tagasi tulema meie noori, kes olid juba keskkooli segarühmas tantsinud. Ja kui nad siit läksid, tantsisid nad edasi kas Kuljuses või EPA-s või kuhu nad suunati," meenutas Arraste.
On tantse, mille sammud on Sõleseppade vanematel liikmetel une pealt meeles ja uued tulijad õpivad need enne koos tantsimist ära.
Ainsana pool sajandit rühmas tantsinud Tiiu Murekas on päevad ja tunnid kokku arvutanud ja saanud rühmaga koos veedetud ajaks kolm aastat. Nõukogude ajal oli tema sõnul rohkem autoritantse, nüüd aga rõhutakse rohkem folkloorile.
Paljud tantsujuhid on käinud Karksi-Nuias Sõleseppadega oma ideid proovimas ja tudengid olnud ka praktikal.
"Igal kevadel on juttu, et, jumal tänatud, on suvi, saab puhata. Kui aga sügis algab ja kokku ei saa, tunned, et millestki on puudu," nentis Sõleseppade juhendaja Ants Arro.
Karksi-Nuia kultuurikeskuse ette paigaldatud Lille-Astra Arraste pink aga vaataks justkui tõtt August Kitzbergi monumendiga. Pingilt saabki kiigata kahes suunas - nii ürgoru kui ka kultuurikeskuse poole.
Toimetaja: Laur Viirand