Arvustus. Sotsiaalteaduste tähtteos eesti keeles
Uus raamat
Peter L. Berger ja Thomas Luckmann
„Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus“
Tõlkinud: Katre Pärn, Mirjam Parve, Ragne Schults
Sari "Avatud Eesti Raamat"
Ilmamaa
Eesti keelde on tõlgitud teedrajavate sotsioloogide Peter L. Bergeri ja Thomas Luckmanni monograafia „Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus“. Nagu pealkirigi viitab, tegelevad autorid peamiselt kahe teemaga: tegelikkuse sotsiaalse ülesehitusega ning sellega, kuidas kujuneb sotsiaalne teadmus. Väites, et tegelikkuse olemus on eelkõige sotsiaalse loomuga ning tegelikkust kujundavad sotsiaalsed arusaamad ja interaktsioonid, eelkõige muidugi inimesed kui sotsiaalsed indiviidid, tugevdati sotsiaalkonstruktivismi kui üht sotsioloogilist paradigmat.
Bergeri ja Luckmanni järgi on ühiskond pidevas konstrueerimises, muutumises ja seda luuakse just ühiskondlikult. Inimene tajub seega enda ümbritsevat olustikku, nähtusi ja kontseptsioone pigem sotsiaalselt, mitte niivõrd materialistlikult-objektiivselt aluselt. Nõnda rõhutavad autorid ka tähendusloome ja pideva tõlgendamise rolli ühiskondlikus toimimises, olles seega seotud kultuurisemiootilise mõttega. Bergeri ja Luckmanni olulisest panusest sotsioloogias ning seostest erinevate humanitaariadistsipliinidega on pikemalt kirjeldanud sotsiosemiootik Anti Randviir teose põhjalikus järelsõnas, mis seisab ka eraldiseisva ja sotsioloogia konteksti avava ja autorite panust hindava tekstina.
Mitmed Bergeri ja Luckmanni ideed teadmuse kogunemisest või jaotusest ühiskonnas on iseäranis hästi rakendatavad ka tänases ühiskonnas, kus võistlevaid eksperte ja gruppe, kes kuulutavad üht „tõde“ kõrgemaks teiseks, on siginenud kui seeni pärast vihma.
Samuti on järjest häälekama väärtus- ja vaatepõhiste vastandumiste lainel aktuaalne autorite mõte normaalsusest ning erinevate sotsiaalsete määratluste kehtetuks tunnistamisest. „Kahjutustamaks ohtu tegelikkuse sotsiaalsetele määratlustele, omistatakse kõigile väljaspool sümbolilist universumit eksisteerivatele määratlustele madalam ontoloogiline staatus ja seeläbi ka mitte-tõsiseltvõetav tunnetuslik staatus.“ (lk 166) Kui meie käitume õigesti, siis kõik grupid, kes arvavad teisiti ning käsitlevad väärtusi, kontseptsioone või ühiskonna aluseid teisiti, on barbaarsed ja rumalad. Sellega on tugevalt seotud ka sedastus: „Tegelikkuse traditsioonilised määratlused pärsivad ühiskondlikke muutusi.(---)Teisisõnu, konservatiivsed poliitilised jõud kalduvad toetama universaalsete ekspertide monopolistlikke taotlusi.“ (lk 176) nii saab teost edukalt aluseks võtta ka nüüdisaja ühiskonna probleemide ja seaduspärade uurimisel, seega on tegu aktuaalse allikaga sotsioloogide-kultuuriteadlaste ja antropoloogide jaoks.
Teose juures ongi üks huvitavamaid teemasid see, kuidas ühiskonnas kujuneb ja kinnistub normatiivne, endastmõistetav teadmiste kogum või kuidas toimub mingi käsitluse juurutamine ja selle seadustamine – legitimiseerimise ja institutsionaliseerimise kaudu. Insitutsionaliseerimine on siinjuures üks teose võtmemõisteid, millega on seotud sellega võrdselt oluline seadustamise kontseptsioon.
Palju tähelepanu pööravadki Berger ja Luckmann seadustamise protsessile: erinevad teadmused (väärtused, reeglid, arusaamas, käitumismallid) harjumuspärastatakse ning objektiveeritakse sotsiaalselt. Protsessi käigus teadmine normeeritakse ning võetakse vastu „õige“, harjumuspärasena – ühiskonnaliikme jaoks toimub miski nii, nagu see on „alati“ toimunud, kuigi tegu on kokkuleppega. Nii leiab ühiskonnas aset pidev algselt subjektiivselt loodud või kujundatud tegelikkuse määratluste objektiviseerimine ja põlistamine ajas, seda nii kollektiivses teadvuses kui ka iga ühiskonna liikme jaoks. Ning nõnda on ühiskond korraga nii objektiviseeritud kui ka sügavalt subjektiivse loomuga, millele viitavad ka teose kahe viimase osa alapealkirjad.
Veel pööratakse põgusamalt tähelepanu ideoloogiatele: ideede ja neid toetavate sotsiaalsete protsesside vahel valitseb dialektiline suhe (lk 182); samuti internaliseerimisele ja muudele ühiskonna liikmeks olemise ja sotsiaalse suhtlemise ja toimimisega seotud protsessidele või kontseptsioonidele, tehes seda just konstruktivistlikult vundamendilt.
Ühiskond on Bergeri ja Luckmanni sõnul korraga subjektiivne ja objektiivne ning seda tuleb silmas pidada igal sotsiaalset laadi uurimusel. Autorite tõhusaim teene lisaks teadmuse sotsiaalsuse rõhutamisele ja sotsiaalkonstruktivismi juurutamisele ongi vahest ühiskonna kui subjektide kogumi kirjeldamine. Maailma tajumine, tunnetamine ja mõistmine subjektiivselt aluselt on vundament, mille pinnalt ühist tegelikkust luuakse ja kujundatakse.
Sotsiaalne struktuur ja ühiskonna konstrueerimine seisab alati indiviidide õlul. Autorite mõjukas panus sotsiaalkonstruktivismis on indiviidi ja individuaalsuse rõhutamine: „institutsioone ja sümbolilisi universumeid seadustavad elusad indiviidid, kes on konkreetne sotsiaalse asukoht ja konkreetsed sotsiaalsed huvid.“ (lk 182)
Indiviidi muutumist ühiskonnaliikmeks käsitlevad autorid internaliseerimise kaudu. Internaliseerimise käigus hoomab indiviid mingit objektiivset sündmust vahetule või tõlgendab seda tähenduslikult ning seeläbi saavad teiste subjektiivsete protsesside avaldused indiviidile endale subjektiivselt tähenduslikuks.[1]
On hea meel tõdeda, et 20. sajandi ühtede tähtsamate sotsiaalteadlaste tuumteos nüüd konteksti- ja asjatundlikult eesti keelde tõlgitud on. See on soovituslik lugemine igale humanitaarile, rääkimata sotsioloogidest – teoses puudutakse mitmeid olulisi teemasid ning see on akadeemilist ja teaduslikku loomust arvestades ääretult ladus, huvitavate ja asjakohaste, teemat lähemale toovate näidetega palistatud tekst.
Teos on kohati nii hästi loetav, et võiks sobida ka ühiskonnast huvitatud, kuid mitte antud akadeemilises voolus kodus olevaile inimestele. Seda enam, et raamat valgustab läbi paljud meie sisseharjunud ja objektiivseks peetavad, ent tegelikult kokkuleppelised ja sotsiaalelt loodud tegelikkusse kuuluvad mehhanismid.
[1] Vt peatükk 3.1 „Tegelikkuse internaliseerimine“
Toimetaja: Valner Valme