Arvustus. CSI Keskaeg ({{commentsTotal}})

Inglismaa
Inglismaa Autor/allikas: Wikipedia

Uus raamat

Ellis Peters

"Ronk Eesväravas"

Inglise keelest Jay Skadrins

Viiking

207 lk.

Ei tohi ikka igasuguste kätte krimkasid lugeda usaldada.

Igasugustel ju täiesti ükskõik igavene kuulus küsimus whodunit? Lähevad aga uitama teemadel, mitu õlut komissar vanade kolleegidega nahka pani, kas tubaka ladestamine vanas pärsia tuhvlis on parim viis, mis asi see tritšinoopoli sigar õieti on ja mis asjaoludel seda vastu võtta on sügavalt lubamatu. Igasuguste seisukohast on nutika ja klappiva skeemi väljamõtlemine täiesti tarbetu. Andke tore detektiiv, andke vahva kurjategija, lahedat ja vaimukat dialoogi ning maiaid kirjeldusi, mina olen kohe müüdud.

Nii läks ka selle toreda teosega. Juba ajastu valik, kuhu jõle roim ja selle uurimine paigutatud, vaimustas ära. Inglimaa 1141 – ms, ma kirjutasin Inglimaa meelega, et keskaegsemalt kõlaks. Mis kõigepealt käsib raamatu korraks sülle panna ja ette kujutada, milline see vettinud saar tollal oli.

Wales on iseseisev, vastavast printsist ei õhkagi veel. Või peaks tegelikult ütlema hoopis Walesi vürst? Šotimaa on eriti iseseisev ja vaenulik ka veel sekkudes jõhkralt lõunapoolsetesse siseasjadesse. Mälestus nendest on nii visa kaduma, et veel mitu sajandit kirjutab Laulik ju midagi sellist, et „kui kotkana on lennul Inglise, siis Šoti kärp läeb rüüstama ta pesa.” Kuningad tunnevad rohkem huvi oma mandrivalduste vastu, Normandia eelkõige. Inglimaa on pigem maksude ja vibumeeste väljapumpamise koht. Normannide võim maal kõigest 75 aastat. Mispärast on kole tähtis juba nime järgi vahet teha, kas kõnealune on anglosaks või normann. Või frank. Oma alamate poole pöörduvad kuningad Francis et Anglis. Alles Henry IV peab troonikõne inglise keeli ja mainib inglimaalasi enne franke. Aga sinna on veel 258 aastat.

Aega, nii paarsada aastat, on ka veel „väikese jääaja” alguseni. Mispärast inglismannid ei imesta lume üle ega pea seda ülemaaliseks katastroofiks. Panevad aga soojemalt riidesse, kütavad oma söepanne, sest kaminat pole vist veel leiutatud, ahju mõte ei ole nendeni siiamaani jõudnud, panevad vilti kingataldade alla, et mitte libiseda.

Eksitab ju kergelt kõrvale. Tekitades kasvõi küsimuse, mis keeles need tüübid seal omavahel räägivad. Praegugi mõistetava inglise keeleni jääb kah nii 450 aastat, on ju loetud, et Shakespeare'i keele mõistmiseks tänapäevane inimene väga Websterit ei vaja, küll aga Chauceri. Nii võib oletada, et mõned räägivad vana saksi murret, teised varaprantsust, omavahel siis peaks olema mingi lingua franca. Vist. Või ongi juba segakeel olemas, kui viikingid alles 911 Normandia endale rabasid ja 155 aastat hiljem juba konni sõid.

Uitama ajab ka ajastu. Inglise kodusõda. Vanem rahvas üldiselt teab kuninga hukkamisega lõppenud verepulma 17. sajandil, „Mustast noolest” Rooside sõda kah, aga too varasem, mida inglismannid ise lihtsalt Anarhiaks kutsuvad, üsna tundmata. Mispärast lihtmõrvale lisaks keerleb igal pool poliitikat ka. Kellele aga jälle truudust vanduda, keda maha teha, kus luusivad alatud spioonid, kus kangelaslikud luurajad. Kes hoiab rusikat taskus, kes varjab end võõra nime all.

Sellele vaatamata lugu ise meelest päris ei lähe. Kuigi tubli uurija on munk, Cadfael nimeks, ju saks, kes allasurutud rahvuslasena märgib, et varstimõrvatav isa Ailnoth peaks ka nime järgi olema. Muide, asja eest sai, justkui Cromwelli aegadest välja karanud puritaan või tänapäevase demokraadi vaimulaadiga togu oli. Tore on siis mõtiskleda, kuis uurida tuleb ilma igasuguse CSI-tiluliluta. Ei mikroskoope, ei luupe, ainult jäljed lumel, haavade omapära, inimeste räägitu ja puhtakujuline järelduste tegemine.

Kosutav, kui inimesed vagalt kuritöid uurides inimestele toetuvad. Põnev on, aga meeldivalt vaga tunne tuleb ka peale. Eriti kuna laia profiiliga munk-puskariajaja-eriti tähtsate asjade uurija puhul pole karta mingeid totakaid kohustuslikke amelemisstseene, millised alati panevad poisikeselikult karjuma – kangelase asi on lohel päid maha lüüa, mitte raisata aega printsesside musutamisele! 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: