Arvustus. Remodelleeritud Ryuichi Sakamoto pakub emotsionaalset rahuldatust ({{commentsTotal}})

Ryuichi Sakamoto
Ryuichi Sakamoto Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Uus plaat

Ryuichi Sakamoto

"async remodels"

7/10

Ryuichi Sakamoto viimane album "async" on eriline. Jaapani novaatorlik helilooja, keda on pärjatud mitmete mainekate auhindadega, on pärast võitlust kurguvähiga muutunud oma loomingus sügavamaks ning tõsisemaks. "async" on kihiline meeleolude palett, kus helivärvid mängivad kuulajaga ja viivad teda melanhoolia kaudu kurblikku eufooriasse. Album kõlab isiklikult, nõudes tähelepanu ning valmisolekut ka iseendasse vaatamiseks.

Sügavamõttelisele albumile remikside tegemine on ülesandega rinda pistvate artistide jaoks suur väljakutse. Samas ei teki "async remodelsi" nimistut vaadates kahtlustki, et albumilt võib leida nii mõnegi huvitava ümbertöötluse originaalist – Motion Graphics, Arca, Electric Youth, Yves Tumor jpt. Niisiis jääb lootus, et Jaapani vanameistri teoseid remiksides suudavad artistid anda algmaterjalile lisandväärtust.

Huvitaval kombel on tehtud ümbertöötlus vaid osadele lugudele Sakamoto albumilt ("disintegration", "Life Life", "async") ning mõnda neist isegi topelt ("andata", "solari", "fullmoon", "ZURE"). Mõned artistid on algmaterjali tükkideks võtnud ja selle endale omasel viisil kokku pannud (Motion Graphics, Arca), teised on üritanud säilitada originaalvormi tõepärasust, toetades meloodiaid oma helilise käekirjaga vaid taustabiitide või ambient-kõlade abil (Electric Youth, Cornelius).

Stiilide erinevus mõjub albumile hästi, kuigi peab tõdema, et mõned artistid on enda võtete kasutamisega unustanud ära, millest tõukub Sakamoto uuem looming. Seetõttu ei alanud "async remodels" kõige sümpaatsemalt. Loole "andate" taha keevitatud kiiremad biidid tekitasid originaalpala orelikõlale paaniflöödilise efekti. Tekkis küsimus, kas albumi meeleolu on proovitud kunstlikult rõõmsamaks tuunida. Suurima pettumuse valmistas Electric Youth, keda muidu kollektiivi nende sündipopilikus headuses hindan. Duo "andata" meenutas küll Sakamoto varasemat loomingut, näiteks koostööd Yellow Magic Orchestraga ning võib mõnel nostalgia mõttes suunurgad ülespoole tõsta, kuid sügavuti minev lugu muutus rõõmsama heli taustal pinnapealseks.

Alguse "andatele" järgnenud Alva Noto "disintegration" hajutas aga tekkinud kõhklused ning töötlus Sakamoto loomingust oli delikaatselt sügav, tume ja bassine. Tekkis tasakaal varem kuuldud lugudega. Alva Noto tõmbas albumisse, puges muusikaga naha alla. Sealt edasi läheb "async remodels" aina paremaks. Arca lugu "async" võib pidada albumi üheks omapärasemaks remiksiks. Sakamoto on ka ise tunnistanud, et tegemist on põhimõtteliselt ainsa looga, mille originaalpäritolu helilooja ära ei osanud arvata. Nii nagu Sakamoto, leiab ka siinkirjutaja, et algmaterjalist eristumisest hoolimata on Arca ümbertöötlus väga arcalik ning võimas. Artist on kasutanud endale omaseid häälesämpleid ning varasemast loomingust tuttavaid elemente (kõrged, kirkad, kuid samas muteerunud, ebakõlalised helid ja biidid).

Küllaltki totaalse ümbertöötluse on teinud ka Motion Graphics. Artist on võtnud "fullmooni" tükkideks, loonud sämplid ning pannud need kokku viisil, mis on algversioonile ka juurde andnud. Motion Graphics on võimendanud loo kõrghetki heliliselt selliselt, et need on suutelised läbistama kuulaja hinge emotsionaalselt. Originaalpala mõjus tekstiline osa on remiksis tagaplaanil, kuid seda polegi niivõrd vaja, sest see, kuidas helilöök kõneleb loos enda eest, on rohkem kui küll.

Albumi tugevale osale järgneb mahedam järg, kuid kvaliteet see-eest ei lange. Jóhann Jóhannsoni "solari" lummab melanhoolsusega, kus Sakamoto helimaastiku muundatud kõla uitab ambient-radu pidi koos kuulajaga. Kui album oleks lõppenud SURVIVE’i "fullmooniga", oleks sellest täiesti piisanud. Emotsionaalne rahuldatus oli selleks hetkeks saavutatud ning meel helidest tihe. Corneliuse "ZURE" ja Andy Stotti "Life, Life" pole küll halvad, kuid ei pakkunud enam seda, mida eelnevalt kirjeldatud.

Asi võib Corneliuse puhul olla selles, et kuigi artist katsetab huvitavate helidega, jääb tema ümbertöötlus Yves Tumor’i sensuaalse naisvokaaliga versioonile kui ka originaalipalale lihtsalt alla. Samas, ehk ongi hea, et Andy Stotti "Life, Life" kuulaja albumist välja juhatab. Loo laiahaardelised mahedamad meloodiad annavad võimaluse kogunenud emotsioonidel settida, neid juurde kuhjamata.

Ryuichi Sakamoto "async remodels" on hea album, arvestama peab lihtsalt stiilide varieeruvusega. Samas võib seda võtta ka tugevusena. Album ei ole üksluiselt ühtlane, vaid jääb meelde. Väga vähe leidub plaadilt lugusid, mis panevad õlgu kehitama. Pigem on albumilt palju kaasa võtta.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: