TÜ kunagises kartseris saab näitusel näha, mille eest tudengeid enim karistati ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli peahoone pööningul on kartser, kus vanasti ülikooli töötajad ja tudengid kergemate süütegude tõttu karistust kandsid. Neljapäeval avati seal näitus, kus saab teada, mis põhjustel tudengeid kõige sagedamini karistati ja kui karmid need karistused olid.

Viimati kandisd tudengid karistust kartseris 19. sajandi lõpus. Tollal oli kartsereid peahoone pööningul viis, tänaseks on alles üks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui sa ei tagastanud ülikooli raamatukokku raamatuid, siis sa võisid saada kaks päeva kartserit või näiteks kaklemise eest või daami solvamise eest on saadud neli päeva kartseri karistust," selgitas kuraator Kristiina Tiideberg, kelle sõnul on kehavigastuste tekitamise eest kartseris veedetud ka kuid.

Kartseri seintele kirjutasid ja joonistasid tudengid igavuse peletamiseks sõnumeid uutele tulijatele. Näiteks ukse kohale on ladina keeles kirjutatud "Elagu järgmine!".

Tingimused olid kartseris üsna mugavad - seal oli avar ruum kahe akna, mööbliga ja mõnest rikkamast aadliperest pärit tudeng võis koguni oma teenri sinna kaasa võtta.

"Mälestuste järgi oli kartseri karistus 19. sajandi tudengile pigem auasi, et sa olid pigem siis alles tõeline tudeng, kui sa olid ühe ööpäeva kartseris veetnud," ütles kuraator Ken Ird.

Kartserikaristust on kandnud ka mitu kõigile tuntud inimest.

"Eestlastele vast kõige tuntum kartseris istunu on kindlasti Kristjan Jaak Peterson, meie oma esimene luuletaja, kes nabiti 1. augustil 1819. aastal Tartu linna peal kinni, sest ta oli liiga hilja tänava peale hulkuma jäänud koos kaastudengiga. Selle eest määrati talle kaks päeva kartseris," rääkis Ird.

Nätusele on välja pandud fotod ka ülejäänud neljast kartserist ning nendes olnud joonistustest ja kirjadest.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: