Vanasti tähistas jüripäev talurahva jaoks kevade algust, millega lõpetati tubased tööd ja võis alustada põllutöödega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks tehti jürituld ning lasti õue ka karjaloomad, kelle kaitseks mitmeid rituaale läbi viidi. Muu hulgas veeti kari päripäeva jüritule suitsust läbi, sest see pidi karja metsloomade rünnaku eest kaitsma.

"Kuna metsades oli vanasti hästi palju hunte, siis kardeti, et nad tulevad ja murravad karja maha, siis olid erinevad maagilised rituaalid, mida viidi huntide kaitseks välja. Ja näiteks perenaine pidi jüripäeva hommikul kindlasti midagi õmblema. Sellest loodeti, et õmbelmisega torgitakse hundipoegade silmad pimedaks ja hundipojad ei näe ja ei saa siis tulla karja ründama," kirjeldas muuseumi giid Tuuli McGingley.

"Meestel oli kõige olulisem karjase ametisse pühitsemine. Karjase koht oli vanasti hästi oluline, karjasele usaldati kogu kari valvata ja karjane pidi kindlasti oskama ussi- ja hundi- ja maagilisi sõnu, mida loitsuda, et metsloomad karjale kallale ei tuleks," lisas McGinley.