Maarja Vaino väike loeng. Tammsaare ja Goethe
Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaastapäeval, 30. jaanuaril, alustas ERRi kultuuriportaal Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino pisikeste videoloengutega Tammsaare ja teiste kirjanike suhetest.
Miniloengute videosari jätkub terve aasta kord kuus. Kui esimene loeng rääkis Tammsaare ja Gailiti klapist, teine peegeldas, mida Tammsaare arvas Dostojevskist, ja kolmas rääkis Tammsaare (mitte)sarnasustest Lutsuga, siis neljas uurib Tammsaare ja Goethe seoseid.
Johann Wolfgang Goethe on autor, kelle suhtes Tammsaare tundis suurt huvi ja sümpaatiat juba nooruspõlvest alates. Tammsaare raamatukapis seisab rida Goethe kogutud teoseid ning Goethe on tema publitsistikas üks enim viidatud autoreid. Goethe on avaldanud mõju ka Tammsaare loomingule.
"Võib-olla üheks silmatorkavamaks ühenduskohaks on n-ö naiselikkuse kontseptsioon, kus naine lunastab mehe, või tõmbab meest n-ö ülespoole. Goethel tuleb see väga hästi ilmsiks "Faustis", Tammsaarel näiteks "Tões ja õiguses", kus igavikuselise naiselikkuse kehastajatena on nähtud näiteks Krõõta, Ramildat ja Tiinat," rääkis Vaino.
Huvitava võrdluse pakub ka Goethe Fausti-Mefisto vastandus. "Vargamäe-Andrest on nähtud faustiliku tegelaskujuna ning Pearut tema mefistoliku vastasjõuna. Samamoodi võib Mefistot näha ka Põrgupõhja-Jürkast Tammsaare viimases romaanis "Põrgupõhja uus vanapagan"." Tammsaare tütre Rita sõnul olevatki Tammsaare Põrgupõhjast kavandanud oma "Fausti".
Vaino sõnul võimegi näha, kuidas Põrgupõhjas iseenesest kordub pahupidi pööratud kujul Fausti motiiv. "Jürka on see, kes müüb oma hinge jumalale, samal ajal, kui Faust oli see, kes müüs oma hinge kuradile, ning samamoodi võib näha Jürkas tagurpidi pööratud Mefistot, sest ta on jõud, kes soovib head, kuid korda saadab kurja ning Mefisto oli ju jõud, kes soovis kurja, kuid korda saatis head."
Selles kärjes, mida Tammsaare iseendale maailma kirjandusse ehitas, püüdleb ta Vaino sõnul ise faustilikult just nimelt Goethe poole. "Tammsaare seisukohad ja arusaamad elu, kunsti, kirjanduse ja tegelikkuse vahekordade suhtes olid nii sarnased Goethe omadele, et Goethele viidates ei või me alati kindlad olla, et ta hoopis iseenda mõtteid ei avalda."
Toimetaja: Merit Maarits