Alo Põldmäe: Roman Toi julges Eesti meelt edasi kanda ka kõige keerulisemates olukordades ({{commentsTotal}})

Foto: Toomas Tatar/Postimees/Scanpix

Esmaspäeval suri 101-aastasena Välis-Eesti koorielu eestvedaja ning laulupidude hing, koorijuht, pedagoog ja helilooja Roman Toi. Eestile olulist loovinimest meenutas Vikerraadio saates "Vikerhommik" tema kolleeg, helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe, kes märkis, et ta oli äärmiselt elurõõmus mees, kes julges kanda Eesti meelt edasi ka kõige keerulisemates olukordades.

"Jah, see on täiesti õige väide[, et Roman Toi oli üks elurõõmus härrasmees]. Mina puutusin temaga korduvalt kokku alates 1994. aastast, kui töötasin teatri- ja muusikamuuseumis. Ta esines meie muuseumi külalisena konverentsil ja näitas oma fotosid, slaide ja kõike alates sellest ajast, kui ta põgenes siit Eestist ja näitas Kanada kooride tegevust, väliseestlastega suhtlemist, laulupidude korraldamist. Neid programme saatis tema väga muhe omapärane huumor. Ta nagu mängles sõnasümbolitega, mõttekildudega, kontrastidega. Ta illustreeris n-ö sõna nigu pallimängudega," kirjeldas Põldmäe.

"See oli meile lausa hämmastav, kui me esimest korda Roman Toiga kokku puutusime. 1994 toimusid välis-Eesti muusika päevad, see oli tolle aja kohta haruldane sündmus, sest Roman Toist me ei tohtinud Nõukogude ajal midagi teada," märkis ta. "Väliseestlased olid nagu potentsiaalsed vaenlased, nii nagu Roman Toi ise ütles, et nad olidki vaenlased. Aga see elurõõm viis teda ilmselt läbi nende keeruliste aegade edasi ja ta nakatas oma elurõõmuga paljusid inimesi," jätkas Põldmäe. "Eriti just pagulusperioodil, sest ta oli ju Välis-Eesti laulupidude sümbol."

Põldmäe meenutas, et Eesti muusika ja kultuuri suur sõber soomlane Uolevi Lassander on öelnud, et Roman Toi oli Välis-Eesti jaoks samasugune laulupidude sümbol nagu Ernesaks Kodu-Eesti jaoks. "Nende kahe sümboli kohtumine 1990. aastal – see oli ju uskumatu vaatepilt, kui Gustav Ernesaks ja Roman Toi käsikäes istusid hobuserakendisse ja sõitsid niiviisi laulukaare ja kogunenud rahvamassi eest läbi. See oli südantliigutav. Ma olin ka sellel laulupeol ja see oli tõeline Kodu- ja Välis-Eesti kokkusaamine. See oli väga emotsionaalne moment."

Välis-Eestis olles hoidis Toi mõistagi kodumaaga sidet, seda näiteks kooride kauud. "Ega muidu ei saanud ju RAM ega Eesti Raadio segakoor teda siia ka kutsuda 1989. aastal oli veel ju nõukogude periood. Varasemad kontaktid olid kindlasti olemas, nii ka poja kaudu. Aga teatri- ja muusikamuuseumil tekkisid kontaktid 1993. aatal ja 1994. aastal kutsusimegi ta sellele Eesti konverentsile." Nii et otsesed kontaktid tekkisid Toil Eestiga siis, kui Eesti vabariik sai vabaks.

Toi võttis mitmel pool ajakirjanduses väga palju sõna, märkis Põldmäe.

"Ta ei olnud ju mitte ainult helilooja, organist ja koorijuht, vaid ta oli ka muusikateadlane. Ta oli suur organisaator ja ta oli ka väga terava ja ka meelega mees. Ta ütles nõukogude süsteemi [kohta] väga teravaid asju välja ja kirjutas sellest ning sattus isegi mõnikord nii Välis-Eestis rünnaku alla. Nõukogude liidus nii kui nii oli ta koguaeg keelatud mees."

Põldmäe sõnul oli Toi mees, kes julges kanda edasi Eesti meelt ka kõige keerulisemates olukordades. "Nii Saksamaa põgenikelaagrites, kus ta oli kuni 1949. aastani pärast sõda. Ta julges Eesti meelt kanda Saksa okupatsiooni ajal, töötades Eesti Raadios muusikatoimetuses tervelt kolm aastat 1941–1944. Ka väga huvitav periood, seda kajastab ta oma raamatus "Kaunimad laulud pühendan sull'", kus on põhjalik ülevaade Roman Toist ja tegemistest, sest tema elu- ja loomingukäik on ju nagu rännak läbi Eesti rahva 20. sajandi ajaloo."

Toi oleks kuu aja pärast saanud 102-aastaseks. "Nii vanaks ei ole elanud ükski heliloojate liidu liige ja minul oli au selle mehe soovitaja olla, kui ta astus Eesti heliloojate liidu liikmeks," märkis Põldmäe. Viimati puutus Põldmäe Toiga kokku siis, kui viimane sai 90-aastaseks. 12 aastat tagasi.

"Ma töötasin siis teatri- ja muusikamuuseumis ja Roman Toi palus, et ma aitaks siin ohjad kokku viia, kui ta Eestis oma 90. sünnipäeva tähistada tahtis. Ma olin koordinaator, usaldusmees. Aitasin korraldada üritusi. Väga tore üritus oli teatri- ja muusikamuuseumis, kui Roman Toi 90. aasta juubelit tähistasime sellise loomingulise õhtuga, kus olid esinejad, solistid ja oli ka üks aukülaline Neeme Järvi." Järvi oli tol ajal ka ise väliseestlane ja elas veel Ameerika Ühendriikides.

"Nii et teatri- ja muusikamuuseumis said kokku kaks väliseestlast. Praegu Neeme Järvi on nüüd rohkem eestlane, aga neil kahel mehel oli, mida rääkida ja see oli äärmiselt põnev kokkusaamine ja mul on väga eredad mälestused," märkis Põldmäe.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: Vikerhommik



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: