Läti 100: avati ajaloonäitus põhjanaabrite jäägritest lõunanaabrite juures ({{commentsTotal}})

Näitus Läti jäägritest
Näitus Läti jäägritest

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu II korruse galeriis avati ajaloonäitus "Soome jäägrid Lätis", mille koostas Läti Rahvusarhiiv. Näitusega osaleb raamatukogu Läti Vabariigi 100 juubelit tähistavas kultuuriprogrammis "Läti 100", juunis liigub väljapanek edasi Helsingisse.

Pilditahvlitel avaneb huvitav, Eesis siiani väheteatud peatükk lõunanaabrite ajaloost I maailmasõja ajal, mil 1916.-1917. aastal lõid Lätis kulgenud Saksa-Vene rindel Riia lahe ääres keiserliku Saksamaa armee koosseisus lahinguid ka Soome jäägrid. Selles jäägripataljonis osales ka eestlasi.

Jäägripataljoni idee tekkis Soomes 1914 aasta lõpul reaktsioonina siis teatavaks saanud uuele soomlaste venestusprogrammile, mille eesmärgiks oli järelejäänud Soome autonoomia hävitamine. Salajastel soome iseseisvuslaste koosolekul võeti vastu otsus eralduda Venemaast ning et selle eesmärgi nimel tuleb hakata ette valmistama vabatahtlikest salaja oma sõjajõude. Vastavatele õppelaagri palvetele ütlesid Rootsi ja Taani ära, kuid Saksamaa oli nõus sajalast väljaõpet umbes paarisajale soome tudengile andma.

Üle Rootsi Saksamaale jõudnud vabatahtlikele soome nekrutitele antigi sõjalist haridust Hamburgi lähistel Lockstedtis ning 1916 aasta mais anti väljaõppeüksusele 27. Preisi kuningliku jäägripataljoni nimi. Kokku õppis laagris 1900 soomlast. Pataljon siirdus juunis 1916 rindejoonele Riia lahe äärde ja sai tuleristsed kuu aega hiljem. 25. märtsil 1917 kutsuti pataljon rindelt tagasi ning kuni veebruarini 1918 peatus üksus Liepajas, mil sõitis ära Soome. Pataljoni koosseisus teenis Lätis u 1400 sõdurit, Liepajas loodi teine kuulipildurite rood ning iga reameest püüti ette valmistada allohvitseriks.

13. veebruaril 1918 vandus jäägripataljon Liepaja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele ning lasid õnnistada sisse pataljoni lipu, mis sai esimeseks iseseisva Soome sõjaväeosa lipuks. Varsti pärast seda pöördusid jäägrid laevadel tagasi sünnimaale ning osalesid Soome vabadusvõitluses seadusliku valitsuse poolel.

Näitus kestab 4. juunini ja see on esimene Akadeemilise Raamatukogu ja Läti Rahvusarhiivi näitusalane koostööprojekt.   

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: