Arvustus. "Ainukordus" peegeldab korduste ilu ja vajalikkust igapäevaelus ({{commentsTotal}})

Ainukordus
Ainukordus Autor/allikas: Tantsuagentuur

"Ainukordus"

Autorid ja koreograafid Marie Pullerits ja Maria Uppin, muusikaline kujundaja Sander Saarmets, valguskujundaja Ants Kurist, kunstnik Kaia Tungal, repetiitor Elo Unt

Tantsijad Häldi Kasak, Kadri Sirel, Maria Uppin, Marie Pullerits ja Valeria Januškevitš

Esietendus 5. mail 2018 Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis

Viimasel ajal olen kuulnud inimesi kõnelevat palju kas rutiinist, igavusest või väsimusest ning vahepeal isegi kõigest koos. Väsimuse vastase ravi peab igaüks enda jaoks ise leidma. Suur soovitus oleks siinkohal võtta õlule vähem kohustusi ning magada rohkem. Rutiini ja igavuse paigutaksin aga teise kategooriasse, kus otsest vastust ei ole, kas tegemist on negatiivse nähtusega või mida täpsemalt sõnadega öelda tahetakse. Igav on väga subjektiivne termin. Ühe jaoks üksluine, võib olla teisele huvitav ning vastupidi.

Rutiin kõlab samamoodi negatiivselt, kuid samas on sõnale ka positiivseid ilminguid külge poogitud. On räägitud sellest, et rutiinist tuleb välja murda, et mitte mugavaks muutuda. Kuid kõneletud on seejuures näiteks teemal, et inimesele on harjumusi vaja, et kohaneda. Rutiini võib vaadelda korduste jadana, kus tegevused toimuvad justkui autopiloodi peal. Samas kipub vahepeal meelest minema iga liigutuse erilisus ning et miski ei ole täpselt samamoodi nagu enne. Näilises lihtsuses võib peituda võlu keerulisem esteetilisus.

Koreograafide Maria Uppini ning Marie Pulleritsu loodud "Ainukordus" paneb mõtlema just taastegevusele kui võimaluste algpunktile. Etenduse alguses läbi viidavad kordused annavad mõista, et tants hakkab toimuma konkreetsete aktide najal. Kuigi kogu etteaste ajal tunneb vaataja mingi fragmendi ära on siiski aru saada, et erinevaid liigutusi kombineerides luuakse vana lõhkudes uus süsteem. Alustatakse lihtsatest liikumistest nagu jooksmine ning kõndimine, kuid midagi korrates avaneb aken juba uue kehalise tõlgenduseni. Võiks öelda, et iga vana on avastatud uus, sest isegi näiteks rutiinne jalutamine võib saavutada uue kuue kui teistmoodi astuda. Teine asi on see, kas akti teostaja seda enda jaoks teadvustab.

Süsteemile allumine on korduste kõrval etenduses teine temaatika. Viis tantsijat eksisteerivad eraldi, duos, kolmikus või isegi kogu grupina. Leidub nihkeid, kuid ka sünergilist koosliikumist. Seda kõike sümboliseerivad tantsupõrandal ruudus asetsevad tantsukingad. Kui nelinurk avatakse muutub ka tantsija suhe tuttavlikesse liigutustesse varasemast loomingulisemaks. Etendajad liiguvad ühtselt küll koos kogu lavastuse vältel, kuid etteaste lõpu poole on näha rohkem eraldi interpreteerimist varem kinnistatust. Nauditavaimad hetked lavastusest olidki siinkirjutaja jaoks tantsija eraldumine trupist, oma visiooni loomine ning see järel taasliitumine koreograafiaga. See demonstreeris nii etendajate koostöö tugevust, aga ka pani mõtlema korduste isikupärasusele.

Oluline on märgata ka muusikat tantsuetenduse taga. Kollektiivi V4R1 ühe liikme Sander Saarmetsa loodu annab kaalu juurde korduste lahtimõtestamiseks. Taustahelid ja sämplid võivad loos olla ühed ja samad, kuid neid erinevalt kombineerides muutub lavastuses meeleolu ning selle kaudu ka tantsijate liigutused. Tantsumuusika põhineb ju samamoodi kordustel, mille omavahelisel ühendamisel tekib iga kord isemoodi narratiiv.

"Ainukordus" on seega esteetiline lähenemine igavusele ja rutiinile. Etteaste ei mängi üksluisusel selles mõttes, et paneks vaataja sunniviisiliselt "taluma" etendust, kus kõik on muutusteta staatiline, nagu mõnes performance'is seda teadlikult praktiseeritakse. "Ainukorduses" demonstreeritakse liigutuste ainulaadsust ning korduste kaudu võimalikku vabanemist. Siinkohal on võimalik paralleel luua transiseisundiga. Keha võib pidada küll harjumuste orjaks, kuid samas just taasliikumise kaudu vabaneb tihtilugu võimas energia, mis tekitab rahulolu ja õnnetunnet. Selleks on vaja aga keskenduda.

Ehk taandubki kõik tähelepanu hajususele tänapäeval. "Ainukorduse" puhul võib tuua positiivsena välja tõsiasja, et seda saab jälgida erinevaid rolle võttes. Edasijõudnutele pakub tantsuetendus sünteesi liigutuste rohkusest, muusikast ning sümbolitest, mille kokku viimine on väljakutse ja nõuab oskust panna tähele igat detaili. Teisalt võib tantsuetendust vaadata ka puhtalt ilu poole pealt. Või miks mitte nautida lihtsalt muusikalist kujundust Sander Saarmetsa poolt. Vaataja panusest sõltub, mida ta tantsijatelt vastu saab, kuid esteetilisusest ei jää keegi ilma.

"Ainukordus" etendub 12. ja 13. mail Tallinnas Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis, Hobujaama 12.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: