"Just sellist Eestit" ei ole tavapärane aastapäevaraamat, kus tegelased on reastatud mingis entsüklopeedilises korrapäras. Esmapilgul võib valik tunduda suisa juhuslik.

"Juhuslikku ei ole midagi, pigem see raamat viitab järjepidevusele, et keegi võis küll olla oluline 65. aastal aga ta oli sündinud 20. aastal ja võib-olla see sündmus, mis ta oluliseks tegi, toimus 40. aastal ja seega me võtsime seda asja väga mänguliselt," kirjeldas "Aktuaalsele kaamerale" raamatu üks autoritest Peeter Helme.

Raamatu on kirjutanud neli autorit – Elle-Mari Talivee, Mari Niitra, Peeter Helme ja Kaupo Meiel, viimane on ühtlasi ka raamatu koostaja. Positiivsete kangelaste kõrval on raamatusse valitud ka antikangelasi.

"Siin on näiteks Boriss Kumm, siin on Jaan Anvelt, siin on sees veel teisi kaheldava kuulsusega tegelasi, ainult et ka oma kurjuses on nad mingis mõttes suured. Selles mõttes kas või, et kui tegu ei ole mingisuguste suurvaimudega, siis tegu on inimestega, kes meie ajalugu on mõjutanud väga olulisel määral ja me ei saa neid enda ajaloost välja kirjutada. Ka halvad asjad on osa meie ajaloost ja loodetavasti aitavad meil tulevikus paremad olla," selgitas Helme.

Ajalooliste isikute kõrval on raamatus näiteks Toomas Nipernaadi, kelle portreelt vaatab vastu alles eeloleval suvel selles rollis üles astuv Pääru Oja. Eesti 101 aastat võtab kokku Ivan Orav.

"Mingis mõttes on Ivan Orav keegi, kes on viimase veerandsaja aasta jooksul kõigi meie tegemisi kommenteerinud, on kõiges osaline olnud ja jätkab oma tegevust haua tagant ning seetõttu on loogiline, et raamatu lõpetab tüüp, kes ka 200 aasta pärast võiks sellises valimikus sees olla," sõnas Helme.

Kes aga tunneb, et mõni oluline suurkuju on valikust välja jäänud, võib raamatu lõppu teha ka omad täiendused.