Arvustus. Kuu pealt kukkund kaadrike ({{commentsTotal}})

"Jupiteri kuu" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Jupiteri kuu"

Lavastaja Kornél Mundruczó

Näitlejad Merab Ninidze, Zsombor Jéger, György Cserhalmi jt.

3/10

Jupiteri 69st kuust leiduvat ühel vett. Oletatavalt võiks see toetada eluvorme. Selliste sõnadega, mis viitavad Jupiteri kuule Europale, juhatatakse meid vaatama Kornél Mundruczó ulmemaigulist pagulasfilmi. Kujund kõlab humanistlikult ja ilusalt ning võiks lubada pagulaskriisi teemadel hingeminevat filmi. Kuid "Jupiteri kuu" võtaks üsnagi hästi kokku iseloomustusega: Alfonso Cuaroni "Inimlapsed" (Children of Men, 2006) kohtub "Jussikese seitsme sõbra" ja leviteeriva araablasega.

Aryan on üks paljudest põgenikest, kes kodumaalt Süüriast Euroopasse proovivad saada. Ületades Serbia ja Ungari piiri, satuvad nad piirivalve tule alla. Pineva avamängu käigus, kus me peategelane kistakse sõna otseses mõttes läbi tule ja vee, põgeneb Aryan viimaks metsa. Ta peale satub aga kirvenäoga politseinik Lazlo, kes Aryani mõtlematult kolm korda rindkerre tulistab ja metsa vedelema jätab. Siis juhtub, aga midagi, mis saab aluseks kogu filmile. Mingi märterliku ime läbi tõuseb Aryan õhku, kaamera koos temaga ja nad teevad metsa kohal paar peadpööritavat tiiru. Seejärel potsatab Aryan all kõrguva vahtra otsa.

Sahkerdamised Budapestis

Avastseen kulgeb katkematult, justkui ühe kaadrina, ning koos kergelt düstoopse miljööga tuletab meelde Alfonso Cuaroni "Inimlapsi" või László Nemesi "Sauli poega", kuid oma üledramatiseerituses jätab kergelt maneristlik-jäljendava, isegi õpilasfilmiliku mulje. Sestap mõjub juba algus kergelt võõristavalt. Järgnevad sündmused kulgevad aga aina eriskummalisemalt, üks banaalsem kui teine.

Aryani korjab üles pagulaslaagris toimetav arst Gabor Stern, kes teenib lisaraha põgenikele illegaalselt pabereid sahkerdades. Avastades Aryani ingelliku ande, näeb Stern selles võimalust veel raha kokku kraapida ning ta asub noore põgenikuga mööda Budapesti ringi tuuritama. Stern demonstreerib teda erinevatele tegelastele, kes kõik ta müstilisi võimeid nähes kopsaka summa Sternile tasku pistavad: meil on rikas mafiosnik, narkomaan, arhitekt jne. Film kulgebki sellises "Jussikese seitsme sõbra" või väikeprintslikus vormis segatuna trillerlike nüanssidega, sest paha võmm Lazlo ajab endiselt Aryani taga, et oma süüdimatut käitumist piiriületusel varjata.

Mida selle kompotiga siis öelda tahetakse? Enam-vähem kõike ja korraga. "Jupiteri kuus" on pisut igaühele – nii suhtedraamat, terrorismi, leviteerimist kui vana head autodega kihutamist. Põhiline joon näib olevat aga Ungari pagulaspoliitika vastane kriitika ning kuis kõige selle taga on kristlike väärtuste ja moraalitunnetuse kadumine.

Ungari uus taassünd

Kogu narratiiv näib peidetud Sterni sümboolsesse karakterisse. Filmi alul kohtab Stern kaht Jehoova kuulutajat, kelle küsimuse peale "Millesse sa siis usud, kui mitte Jumalasse?", vastab arst: "Ungari uude taassündi." Veidi hiljem kostab Stern ühele patsiendile: "Ära täna jumalat, vaid mind." Kuid filmi jooksul hakkab Sterni külm ateistihing sulama ning patukahetsuslik valgus sinna asemele pugema. Ilmneb, et Stern olla kunagi purjuspäi ühe patsiendi narkoosi üledoosi tõttu tapnud ning just tema vanematele ta parasjagu valuraha kokku kraabibki. Vanemad aga keelduvad arsti rahast. Sterni karakterisse on proovitud sumada kogu Ungari südametunnistust, mis oma vaimupimeduses sõjapõgenikest abipalujaid näib lämmatavat. 

Kuid õnneks suudab lendav pagulane Sterni silmi avada. Aryan tundubki olevat rohkem funktsionaalne tegelane. Peale selle, et ta leviteerida oskab, siis mingit karakterikompleksust temas ei leidu. Kuid ta lennuvõime näib Sterni usku taastavat ja mis peamine – kogu Budapestis harrast imetlust äratavat. Linateose lõpul, pärast suurejoonelist tulevahetustseeni, kargab Aryan kõrge hotelli ülakorruse aknast välja ning hõljub vaakumlikus vaikuses majade kohal. Kogu linn peatub all ja vaatab ilmaimet. Avaneb filmis varem kõlanud tsitaat – teinekord tuleb lihtsalt peatuda ja üles vaadata.

Kaameratööd võib kiita

"Jupiteri kuu" ambitsioonikuse ja liigse sümbolitiheduse kõrval on teine probleem puuduv žanritunnetus. Film hõljub draamast komöödiasse samasuguses kaaluta olekus kui peategelane. Mingitel küllaltki tõsistel hetkedel suudetakse ilmale tulla täiesti jaburate banaalsustega, mis tegevuse õhustiku pea peale pööravad. Näiteks viimases tulevahetusstseenis kõmmutatakse Stern auklikuks, ta jõuab koos Aryaniga lifti varjuda ning võtab siis selles pinevusvoos aja maha ja hakkab mõnus-pateetiliselt suitsu pahvima. Eks sõjafilmides ole neid viimased suitse nähtud küll ja muidu tunduvad need täitsa loomulikuna, ent selles sündmustekäigus mõjub stseen kuu pealt kukkununa. Kuid eks kogu see film ole veidi kuu pealt kukkunud.

Kui nüüd midagi positiivset ka öelda, siis kaameratöö on kohati täitsa tore. Ehkki pea alaspidi pööritavad lennukaadrid kergelt südame läikima ajasid ja hetketi hakkas see alati liikuv kaamera esteetilise liialdusena tunduma. Oma headest kavatsustest hoolimata jääb "Jupiteri kuu" armastatud kategooriasse: nii halb, et juba hea. Tõtt-öelda oli ta päris lõbus vaatamine ja nüanss, et kogu dialoog on mitte just eriti veenvalt peale loetud, annab asjale fellinilikult neorealistlikku vunki juurdegi. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: