Arvustus. (Mitte just) armastuskiri ehk I Want to Believe ({{commentsTotal}})

Brigitta Davidjants
Brigitta Davidjants Autor/allikas: Feministeerium

Uus raamat

Brigitta Davidjants
"(Mitte just) armastuslugu"
Varrak, 2017


Eelmise aasta aprillis jagas Feministeerium mõnd lõiku Brigitta Davidjantsi 2017. aastal ilmunud raamatust "(Mitte just) armastuslugu"[1], muude siltide kõrval lisati selle alla märksõnana "algajale feministile". Veidi kahtlane määratlus, mõtlen pärast raamatu mitmekordset läbikammimist ja kümnete lõikude küsi- või hüüumärgiga esiletõstmist. Loo jutustamise viis võib trivialiseerida selle keskset konflikti või, vastupidi, võimendada selle tõsiduse mõistmist. "(Mitte just) armastusloo" puhul ei ole probleem mitte levinud narratiivide kasutamine, vaid see, kuidas seda tehakse.

Raamatu peategelane Rebeka on üheksakümnendate Tallinnas elav üheksanda klassi õpilane, kelle süda kuulub alternatiivsele muusikale, pidudele ja raamatutele. Sageli on eesti noortekirjanduses keskmes katkised ja vaesed perekonnad, aga Rebeka puhul viitavad elustiili- ja perekonnateemalised infokillud keskklassi kuulumisele ning erilisi peredraamasid raamatus ei kirjeldata. Paistab, et autor on peategelase konstrueerimisel lähtunud kulunud teismelise stereotüüpidest: vastassooga seotud kinnisideed, viha kooli ja vanemate vastu ning pidev kohmetus. Intelligentsete või seksikates nailonrõivastes sõprade kadestamine viitab ebakindlusele ja pubekakompoti garneeringuks on äkilised emotsionaalsed reaktsioonid ootamatutes olukordades. Autori karakteriehitust illustreerivad ehk kõige paremini järgmised tsitaadid: "Rebeka ei oskagi midagi öelda, niisiis naeratab ta lihtsalt vastu. Ning jääb korraga põnnama. Ta viskab koti üle läve ja kohmab, et tal on veel üks asi ajada." (lk 76) "Koolis Rebekal eriti sõbrannasid polegi. Rebeka vihkab kooli. Kirglikult ja südamest, nii et mõtleb vahel hommikuti koolihoovis, et hakkab oksendama." (lk 35)

Kahjuks ei jää Rebeka ainsaks "(Mitte just) armastusloo" nõrgaks karakteriks. Sõbrannad Kelly ja Liisa on parimal juhul skemaatilised. Raamatus tegutsevad mehed, ema-isa, vanem õde – ühelgi neist pole eristatavat iseloomu. Aga kui paljud inimesed on päriselt nii normaalsed, nagu neid kujutlusvõimeta tekstides kujutatakse?

"(Mitte just) armastusloo" sündmustiku algatab Ardo. Varajastes kahekümnendates peo- ja naistemaiast noormehest unistades või temaga koos veedab Rebeka peaaegu terve raamatu. Ardot kirjeldatakse kui emotsionaalset ja elujanulist tüüpi, kelle hootine agressiivsus saab raamatus küll nendingute ja kirjelduste, kuid mitte kriitika osaliseks. Ardo reaktsiooni Rebeka arvamusele, et ta on tüdrukust ainult seksi pärast huvitatud, kirjeldab sõbranna Liina nii: "Läks täiega raevu. Sõimas sind kõige jubedamate sõnadega. Et sa kuradi idioot plikalits. Aga nagu ikka, tal läks see märatsushoog kähku üle, ta on ju sihuke emotsionaalne." (lk 49)

Võimuvõitlused seksi kastmes on fookuses mitmel korral. Ikka ja jälle kordub sama muster: Ardo veenab tüdrukut seatud piiridest üle astuma või ületab need, küsimata nõusolekut. Rebeka tunneb end ebamugavalt ja keeldub. Mees jätkab siiski tüdruku puudutamist või alasti võtmist ja kui Rebeka veel korra keeldub, mees vingub (lk 63). Nad lahkuvad teineteisest. Rebeka kõnnib mööda Tallinna ja loodab, et Ardo on talle vahepeal koju helistanud. Davidjants on seksuaalvabaduse eeltingimusse – iga võimaliku partneri entusiastliku jah-sõna andmisesse – lähenenud ootamatu ja karmilt mõjuva jahedusega. Näiteks küsib Ardo Rebeka käekäigu kohta ja too vastab: "Õega tülitseme palju. Eile võtsin ta maki ning ta tegi sellist lärmi… Hei, kuule, mis sa teed enda arust?" – "Katsun su tissi, enda arust." (lk 20) Või siis: "Ardo ümiseb omaette ja kobab tal rinnahoidja seljast. Siis püüab ta Rebekal teksad jalast tõmmata. "Ära tee!" ütleb Rebeka. Ardo ümiseb vaikselt Stranglersit edasi ja võtab tal siiski püksid jalast ära." (lk 88)

Davidjants paistab nii tegevust käivitavate sündmuste kui ka Rebeka sisemonoloogi ja tunnete kirjeldamisel keskenduvat pigem truudusetusele, mitte sellele, et mees korduvalt piire ületab. Peategelase sissevaade nende omavahelisse dünaamikasse piirdub kohmetuse, vanusevahe konstateerimise ja segaduse kirjeldamisega ning igatsusega iseenda järele. Mehe pealetükkivust, agressiivsust ja mõju Rebeka elule ei kritiseerita ega seata küsimuse alla. Probleem on selles, et mees petab, mitte selles, et ta võtab keeldumisest hoolimata Rebekal püksid jalast ära.

Aga see ei pruugi olla poliitiline taotlus või soov teatud sõnumit edastada. Raamatu absurdsuseni ulatuv lihtsus ja läbimõtlematus teeb kohati nalja, kohati paneb kulmu kortsutama või otsima mingitki seost ülejäänuga: "Eemal paistab Mustamäe polikliinik, mis mõjub natuke tontlikult. Rebeka oli seal korra Liinaga käinud, kui too silmaarsti juurde pidi minema, et uued läätsed saada." (lk 58) Liina silmanägemisest ega Mustamäe polikliinikust midagi enne või pärast seda lauset ei kuule. Sääraste segadusse ajavate detailide lisamisega üllatab autor mitmel korral. Kui jätta välja üheksakümnendate aastatega seotud kohtade, esemete ja inimeste mainimine, iseloomustab eesmärgipäratu kirjeldus- ja kogemusvaesus ka ülejäänud raamatut. Enamik süžeest järgib loogikat: peoks valmistumine, koosviibimine, järgmine hommik. Pöörde-eelset pinget üles ei ehitata ja seetõttu panevad ratsionaalselt võttes üsna ehmatavad sündmused õlgu kehitama. Kindlasti oleks loole kasuks tulnud suurem kutiväliste ahhaa-momentide osakaal.

Ühele ajastule keskenduv tekst võib sageli rabada võimega kasutada detaile viisil, mis muudab selle mõju ajatuks. "(Mitte just) armastuslugu" selline teos kahjuks ei ole. Raamatus kirjeldatu on tegelikest üheksakümnendatest sama erinev kui romantiline komöödia päris suhetest. Pidevalt korduvad sümbolilised aktid või esemed – olgu need dramaatilised armuavaldused või kassetid – võivad ilma konteksti ja psühholoogilisuseta armu- või tekstijanus inimese ju korraks vajadusest vabastada, ent kui toimunu üle kriitiliselt mõelda, tekib lugejal hunnik küsimusi.

Tagakaanel soovitatakse raamatut kohustuslikuna nii "tänastele tüdrukutele, aga ka kõigile neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse". Kuigi viiteid bändidele nagu J.M.K.E. või The Cranberries, toonastele baaridele, jääkülmadele trollidele ja peileritele on küllaga, ei õnnestunud autoril sellegipoolest miljööd luua, sest peale aksessuaaride iseloomustas taasiseseisvunud Eesti esimest aastakümmet hunnik ühiskondlikke muutusi, näiteks järsult süvenev majanduslik ebavõrdsus või narkosõltlaste arvu hüppeline kasv. Kontekstitundlikkus ja olustikulisus teinuks naiivset kassetiidülli realistlikumaks.

Ehkki pealkirigi viitab tekstile kui problemaatilisele armastusloole, ei ole tekstis keskne probleem mitte see, et Ardo ületab Rebeka seatud piire, vaid hoopis truudusetus. Mulle näib, et autori taotlus on üheksakümnendate Eesti soosuhete realistlik kirjeldamine, kus ükski kulm ei kerki, kui Ardo konstateerib tüdruku seksist keeldumist tülpinult: "Kuule, teeks selle ära nüüd millalgi" (lk 89). Rebeka ütleb aga veel samal leheküljel: "Ma tunnen end sinuga nii kaitstult," kusjuures Ardo oli tund aega varem enda sõnade järgi võimeline tüdrukut vägistama. Selle peale Rebeka ainult ohkab ja kerib end mehele kõvemini kaissu. Kui Ardo siis Rebeka sõbrannaga magab, puhkeb neiu uudist kuuldes nutma ja veel kaheksa kuud hiljem soovib sõbranna surma.

Armastusloole keskendumine võib olla Davidjantsi valik, aga see, et ta pöörab peamiselt tähelepanu Rebeka suhetele meestega ega tasakaalusta seda muude teismelise elus oluliste teemadega, ei teeni teksti ega lugejat. See on üks peamisi põhjuseid, miks silt "algajale feministile" üllatab.

Rebeka särtsakamad hetked teevad määratlust "algajale feministile" veidi mõistetavamaks. Prantsuse keele tunni alguses hõikab ta uudishimulikult: "Õpetaja, palun rääkige meile, kes oli Jean Cocteau!" (lk 30) ja kui Ardo pärast korraliku käki kokkukeeramist Rebeka kodutelefonile helistab, palub tüdruk vanemal õel mehele edasi öelda järgmist: "Mul pohhui, kelleks ta mind kutsub. .. Ütle, et mind pole ega tule. Ütle talle, et ma olen surnud." (lk 145) Kaante vahel on veel sellised laiema relevantsusega teemad nagu HIV-testi tegemine, homoseksuaalsus ja õdede-vendade suhted, kuid paraku kuratlikult vilksamisi ning nende mõju noore elule ignoreerides. Üks parimatest kõrvalliinidest on keskealise kunstniku Mairoldi vägivaldne suhe Rebeka sõbranna Liinaga, mis – üllatus-üllatus – tuuakse sisse alles raamatu viimasel kahekümnel leheküljel.

On selge, et praegusaegne noortekirjandus vajab autoreid, kes tegeleks oluliste teemadega ja lahkaks neid valehäbita. Pole võimatu, et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg võiks selliseks raamatuks saada, sest see, mis raamatu viimasel kahel leheküljel toimub, eemaldub teose esimesel 164 leheküljel avalduvast tugevast meesteobsessioonist. Davidjantsi kujutlus neljateistkümneaastase tüdruku elust oleks võinud võimusuhete analüüsi mõttes olla viljakas pinnas, aga autori ülimalt lihtsustatud lähenemine nii proosale, narratiivile kui ka tegelastele takistab neil sügavamat sisu omandamast. Et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg õnnestuks, peaksid autoril olema kõrgemad ootused teismeliste elule, karmi käega toimetaja ja iga peatükki peaks analüüsima Bechdeli testiga[2].



[1] Vt http://feministeerium.ee/armastuslugu.
[2] Bechdeli testiga hinnatakse, kas kunstiteoses on vähemalt kaks naissoost isikut, kes räägivad teineteisega millestki muust kui meestest.

Artikkel pärineb Värskest Rõhust.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Värske Rõhk



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: